Lõuna-Eesti heaolufoorum on kuue maakonna tervise, turvalisuse, hoolekande ja hariduse huvipoolte koostööüritus, mida korraldab Tartumaa Omavalitsuste Liit.
Foorum toimus viie teematoana novembrist 2020 märtsini 2021. Igas teematoas olid ettekanded ekspertidelt ning arutelu eesmärgiga sõnastada ühine sõnum riiklike poliitikadokumentide koostajatele.
Vaata lähemalt heaolufoorumi kodulehelt.
Turvalisuse teematoa sisuline kokkuvõte on alljärgnev:
Turvalisuse edendamine - kas Kükametsa või Toompea asi?
Vebinar toimus 5. märtsil 2021Lõuna-Eesti turvalisuse eest seisvad inimesed kogunesid 5. märtsil 2021. a, koroonaviiruse teise laine tipul, vebinarile nõu pidama tervise ja turvalisuse arendamise teemadel.
Tänases kriisisituatsioonis arutati valdkonnaülese ennetuse teemadel ja otsiti vastuseid küsimustele miks, kuidas, kellele ning püüti selgusele jõuda, millised on igaühe vastutusalad meie ühise heaolu tagamisel.
Ettekannete osa täitsid siseministeeriumi, päästeameti ja politsei esindajad. Anti ülevaade riigi ootustest ning tänastest tegevustest siseturvalisuse valdkonnas.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Ain Peil tõdes, et ennetustegevuse tulemused ei ole kohe nähtavad ja mõju on raskesti mõõdetav, mistõttu kahjuks puudub arusaam esmatasandi ennetuse tähtsusest kui olulisest eelarvekoormuse vähendajast.
Täna Eestis ei ole ennetus kõigile selgelt arusaadav ja eesmärgistatud ning puuduvad kokkulepped, millist rolli erinevad asutused omavad ning kuidas mingil moel süsteemi panustavad või panustamata jätavad. Samuti puuduvad vajalikud ressursid ja tugi sekkumiste planeerimiseks, elluviimiseks ja mõjude hindamiseks. Selle tagajärjel jäävad paljud probleemid ennetamata ning me oleme sunnitud tegelema tagajärgedega, milleks pole piisavalt ressurssi.
Märkimisväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad. Kui nende probleemide algallikad on samad, siis tuleb ennetusse panustada valdkondade üleselt.
Ennetus on oluline inimese terve elukaare vältel, kuid riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide ennetuse osas on põhirõhk aga lastel ja noortel. Tõhusa ennetuse mõju kandub üle täiskasvanuikka – suurendab elu jooksul inimese heaolu, parandab toimetulekut ja mõjutab tervisekäitumist.
Siseministeeriumi Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna peaspetsialist Anneli Liblik tutvustas Siseministeeriumi ootuseid ja suunised maakondlike turvalisuse nõukogude tegevusteks 2021. a ning andis ülevaate maakondlike nõukogude hetkeseisust.
Siseministeeriumi asekantsleri Raivo Küüdi ettekandeks oli vabatahtlike ja kogukondade kaasamine turvalisuse edendamisse, kriiside ennetamisele ja lahendamisele. Raivo Küüt tõi välja väga olulise sidususe terviseprofiilide ja turvalisuse vahel.
Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos ja Lõuna prefekt Vallo Koppel andsid ülevaate politsei ja pääste valdkondade ülese turvalisuse tegevussuundadest 2021. a Lõuna regioonis ning tõid lauda oma mõtteid regionaalse koostöövõrgustiku arendamiseks.
Ettekannetele järgnesid maakondlikud arutelutoad, kuhu kogunesid maakondlike tervise- ja turvalisuse nõukogude ning riigiasutuste esindajad. Arutati läbi kohalikud murekohad, takistused ja lahendamist vajavad ülesanded ennetustegevuses piirkondlikul tasandil. Samas tehti ettepanekuid riigi ja regiooni tasandi koostöö parendamiseks.
Jõgevamaa ootab rohkem riigi poolset reguleerimist. Nende meeskonna ettepanekul tuleb teema konkreetselt KOKS-i sisse viia ja seda mitte ainult kohustusena, vaid koos ressurssidega.
Heaolu valdkonna prioriteedid ja tegevussuunad tuleb kavandada pikemale ajateljele, need ei tohi sõltuda poliitilistest tõmbetuultest (vaimne tervis, noored, elanikkond, tugiteenuste kättesaadavus, tugiteenuste olemasolu, vaimse tervise õde…). Oluline rõhk teenuste laiendamisele.
Foorumil erinevate valdkondade osalejate poolt välja toodud ühine juurprobleem on alkoholi liigtarvitamine. Siin peavad paikkonnad seljad kokku panema ja aru pidama, kuidas riiki mõjutada. Kohalikul tasandil töötatakse küll välja programmid, kuid kuidas saaks efektiivsemalt, et sõltlasi ei tekiks nii palju peale, sõnas Maiu Veltbach, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus arenduse, tervisedenduse ja siseturvalisuse spetsialist.
Viljandimaa tõi esile vabatahtlike võrgustiku ja nende tegevuse. Vabatahtlikke on vaja koolitada, kuid samas neid vaja ka töös hoida, et jaguks tegevust, poleks igav ja motivatsioon säiliks. Tõdeti, et probleeme jätkub neilegi küll ja veel, kuid suures plaanis on eesmärk see, et kui inimene läheb hommikul rõõmsa ja tervena kodunt välja, siis ka õhtul samasugusena koju jõuab. Siis oleme meie oleme oma ülesande täitnud, tõdes Mati Toomsalu, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor.
Valgamaa sõnum riigile on see, et arvestataks regionaalsete eripäradega (rahvused, kultuurid). Üks turvalisuse märksõnu on teenuste kättesaadavus (s.h. riigiteenused) - kui politseid kohapeal ei ole ja toimuvad suurüritused, võib tekkida probleeme. Valgamaa teematoas räägiti palju ka vaimsest tervisest, selle teenuse järgi tuleb sõita Tartumaale. Arutati ka, kuidas Valgamaal elatustaset tõsta. Meil tööd jätkub, tõdes Ülla Kimmel, maakonna rahvatervise ja siseturvalisuse võrgustike koordinaator.
Võrumaa Arenduskeskuse heaolu spetsialist Merilyn Viin võitis lühidalt kokku, et me kõik oleme väga erinevad. Kriisid, mis olnud väljakutseks, on samas meid ühendanud. Meil on maakondlik plaan paigas, Covidi ajal teevad riigiasutused ja omavalitsusjuhid ühtset kommunikatsiooni. Planeeritakse ühiseid õppusi KOV ja riigiasutuste vahel erinevatel teemadel. Sel aastal kommunikatsiooni teemad (kriisikommunikatsioon). Elanikkonnakaitse valdkonnas, üks küla, kes endale välja töötanud kriisikommunikatsiooni plaani, hakkab välja õpetama teisi kogukondi.
Põlvamaa Päästeameti Lõuna Päästekeskuse esindaja Peeter Tigas sõnas maakondlikus kokkuvõttes, et tervise ja turvalisuse teemade segunemine on laialdane. Tuleb muuta inimeste käitumisharjumusi rohujuure tasandil juba lasteaiast alates (seda covid valguses). Täna on Põlvamaal fookuses mehed vanuses 50, keda küll ümber kasvatada on väga keeruline, kuid nende eestvedajale, Põlvamaa Arenduskeskuse ennetustöö spetsialistile, Irena Viitamehele meeldivad rasked väljakutsed, lõpetas tunnustavalt Peeter Tigas.
Tartumaa teematoas oli kõige rohkem osalejaid. Erinevate ametkondade ja struktuuride esindajad valgustasid oma vaadet turvalisusele. Mis on turvalisus? Millised on sihistatud eesmärgid, mida tahame muuta? Täna tegelevad erinevad ametkonnad heaolu ja turvalisuse tagamisega. Kokkuvõttes koorusid välja ühised juurprobleemid, millest nimetati peamistena alkoholism, lähisuhtevägivald, üksi elavad eakad, vaimne tervis ja psühholoogiline esmaabi.
Kuidas maakonna tasandil ametkondlikud vaated kokku põimida? Oluline märksõna on koostöö riigikaitse ennetusstruktuuride jt ametkondlike tasandite vahel, et teaksime üksteise ressursse ja võimalusi, tunneksime inimesi. Siseministeeriumi uus idee on, et turvalisuse nõukogud tuleksid kohalikesse omavalitsustesse, mis läheb loogilisemaks, kui tuua sisse elanikkonnakaitse. KOV on kohaliku elu korraldaja, kuid samas, kui tuleb tegeleda kõikide sihtrühmadega, kui palju aega siis saab jääda ennetustööks? Tõdeti, et maakonna tasand peab andma laiemat pilti, jagama häid praktikaid ning koordineerima koostööd. Tartumaa otsustas minna reformimise teed ning luua ühine heaolu koostöökogu eesmärgiga kaasata võimalikud heaolusse panustavad osapooled ühisesse infovälja.
Tartumaa teematoa juht, Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht, Sven Tobreluts tänab kõiki heaolufoorumil osalejaid, kes on valmis koos edasi minema ning panustama oma maakonna heaolu edendamisele ning turvalisemaks keskkonnaks muutmisele.
