Tervise Arengu Instituudi pressiteade
15. aprill 2021
TAI uuring: täiskasvanud hindavad oma tervist varasemast paremaks, ent sagenenud on vaimse tervise probleemid
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2020. aasta uuringust selgub, et paranenud on inimeste hinnang oma tervisele, kuid sagenenud on vaimse tervise probleemid, pikenenud ekraani taga veedetav aeg ja kasvanud kanepitarvitamine nooremate täiskasvanute seas.
Tervise Arengu Instituut (TAI) viib iga kahe aasta järel läbi tervisekäitumise uuringut 16-64 aastaste elanike seas. Täna avaldatud 2020. aasta uuringu tulemustest selgub, et oma tervist hindas heaks või üsna heaks 57 protsenti Eesti inimestest, mis on seitsme protsendi võrra rohkem kui kaks aastat tagasi. Samas pole muutunud oma tervisele halva hinnangu andnud elanike, nagu ka pikaajaliste terviseprobleemide ega haigusest tingitud tegevuspiirangute osakaal. Haiguse tõttu töölt või koolist puudumisi ning töövõimetuspensioni või toetuste saajaid oli veidi enam kui kaks aastat tagasi.
„Äsja avaldatud viimase uuringu puhul on tegemist uuringu juubeliaastaga – sarnast ülevaadet Eesti rahvastiku tervise põhinäitajatest on tehtud juba 1990. aastast alates,“ selgitas uuringu läbiviimist juhtinud TAI teadur Rainer Reile. Tema sõnul toob viimase kahe aasta võrdlus ühe probleemina välja, et Eesti inimesed tajuvad oma vaimset tervist varasemast halvemana. Uuring viidi läbi möödunud aasta märtsist juunini, mistõttu kajastub selles koroonaviirusest tingitud eriolukorra mõju. Võrreldes 2018. aasta uuringuga oli 2020. aasta kevadel oluliselt suurenenud stressi tunnetamine naiste seas. Ennast õnnetuna või masenduses tundis 23 protsenti vastajatest kahe aasta taguse 17 protsendi asemel ja siin oli tõus näha nii meestel kui ka naistel. „Enesetapumõtete esinemine eelkõige nooremate naiste seas on sagenenud, samuti on suurenenud rahustite ja antidepressantide kasutus elanikkonnas tervikuna,“ viitas Reile arvatavasti koroonaolukorraga seotud muutustele.
Ligi 18 protsenti vastajatest suitsetab iga päev, mis ei ole kahe aastaga muutunud. Küll aga on igapäevasuitsetamine 8 protsendi võrra vähenenud kümne aasta perspektiivis. Kahe aasta jooksul pole muutunud ka alkoholi tarvitamise sagedus. Rohkem kui kord nädalas tarvitas alkoholi 2020. aastal ligikaudu 18 protsenti vastanutest. „Siiski on eelmise uuringuga võrreldes mõnevõrra vähemaks jäänud neid, kes tarvitatavad alkoholi korraga suuremas koguses, samuti neid, kes ostavad alkoholi mitteametlikest müügipunktidest,“ tõi Reile välja positiivseid trende.
Kasvu on kahe viimase aasta võrdluses näha noorte täiskasvanute seas narkootiliste ainete tarvitamises, millest levinuim on kanep. Viimase 30 päeva jooksul oli 16–24 aastaste seas kanepit tarvitanud 21 protsenti meestest ja 10 protsenti naistest, samal ajal kui 2018. aastal olid vastavad näitajad ligikaudu 11 ja 4 protsenti.
Rohkem kui pooled kõigist 16–64 aastastest vastanutest olid kas ülekaalus või rasvunud. Kui võrreldes 2018. aastaga ei ole liigse kehakaalu osas muutusi, siis kümne aasta võrdluses on ülekaalus või rasvunud meeste osakaal suurenenud ligi 10 protsendi võrra. Oma füüsilist vormi hindab heaks sarnaselt varasemale kolmandik rahvastikust, samuti ei ole kahe aastaga toimunud olulisi muutusi inimeste tervisespordiharrastustes ega toitumismustrites.
Ekraani taga veedetud aeg on aga oluliselt kasvanud nii meestel kui ka naistel kõigis vanuserühmades. Päevas neli või rohkem tundi veedab ekraani taga enam kui 22 protsenti vastanutest kahe aasta taguse 16 protsendiga võrreldes. „Üleüldine trend on istuvama eluviisi suunas. Igapäevaelus väheneb kehaline pingutus ja liikumisharjumus,“ ütles Reile.
Uuringu taust: Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja -käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning uuringust saadav teadmine Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks.
Uuring viidi läbi veebi- ja postiküsitlusena ning see saadeti 5000 inimesele, kellest vastas 2324 (kohandatud vastamismäär 48%) vanuses 16–64 eluaastat. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule.
Vastajatelt küsiti tervisekäitumise kohta järgmistes valdkondades: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav käitumine.
Uuringu andmed on kättesaadavad TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning metoodika ja standardtabelite kogumikuna veebilehel.
Ülevaade olulisematest tulemustest Valiku graafikud 2020. aasta uuringul kogutud andmetest leiab siit.
Lisainfo:
Tuuli Sokmann
teaduskommunikatsiooni juht
Tervise Arengu Instituut
Mob: +372 59 111 405
e-post: tuuli.sokmann@tai.ee
Teams: Tuuli Sokmann (tuuli.sokmann@tai.ee)
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring 2020-2022
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) eesmärk on saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast. Kuigi teame, et ei ole tervist ilma vaimse terviseta, ei ole Eestis siiani läbi viidud põhjalikku rahvastiku vaimse tervise uuringut.
Eestis esmakordselt toimuva uuringu abil selgitame välja, milline on Eesti inimeste vaimne tervis ning üldine heaolu, et aidata riigil paremini planeerida tugiteenuste ja ennetusmeetmete vajadust. Uuringu tulemused aitavad kaasa elanikkonna vaimse tervise terviklikuma monitoorimissüsteemi planeerimisel, mille abil saab tulevikus abivajajale tagada võimalikult kiiresti parima abi.
Uuringu tellis Eesti Teadusagentuur Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlastelt 2020. aasta koroonaviirusest põhjustatud epideemia ajal, mil ilmnes vajadus riikliku tugisüsteemi täiendamiseks, et paremini kavandada haavatavatele rühmadele vajalikke teenuseid ja toetusi. Uuringus kogutava andmestiku põhjal selgub, milline on Eesti rahvastiku vaimse tervise olukord ning millised elanikkonna grupid olid COVID-19 kriisis eriti haavatavad.
Uuring hõlmab suure rahvastikupõhise valimiga (20000 vastajat) vaimse tervise longituudset küsitlusuuringut, mis viiakse läbi kolmes laines, et kaardistada aasta jooksul toimuvaid muutusi. Küsitluse sihtrühmaks on vähemalt 15-aastased Eesti elanikud. Küsitlusuuringu tulemusi analüüsitakse käsikäes riiklikest registritest pärinevate andmetega. Kriisieelse olukorraga võrdlemiseks korraldatakse järeluuringud kolmes varem uuritud kohordis.
Uuring käsitleb psühholoogilise heaolu ning ärevuse, depressiooni, liigse stressi ja teiste vaimse tervise probleemide levimust elanikkonnas, levimuse muutusi ning tavapäraste ja veebipõhiste leevendavate teenuste kasutamist. Andmestiku põhjal selguvad ka vaimse tervise probleemide suhtes nii tavaolukorras kui COVID-19 kriisi ajal eriti haavatavad elanikkonna grupid.
Uuring toimub perioodil 09/2020-02/2022.
Uuringut rahastatakse Eesti Teadusagentuuri RITA tegevuse 1 vahenditest.
Kontakt uuringuga seotud küsimuste korral: rvtu@tai.ee.
