Tervise Arengu Instituudi pressiteade

22. jaanuar 2021

Kaks kolmandikku Eesti puukidest on nakkusekandjad

Tervise Arengu Instituut (TAI) kaasas möödunud aastal elanikkonna teadust tegema, et koos inimeste abiga kaardistada Eesti puugiohtlikumad piirkonnad. Üle-eestilise puugiuuringu tulemustest selgus, et kõige rohkem esineb puukidega levitavatest nakkustest puukrikketsioosi tekitajaid, mida leiti rohkem kui kolmandikult uuritud puukidelt. Kõige nakkusohtlikumateks piirkondadeks osutusid Tartumaa, Harjumaa ja Valgamaa.

TAI puukide kogumise kampaania „Pane puuk posti“ raames saadeti 2020. aastal puugipanka üle 6 400 puugi ning kaardile märgiti 16 045 puugileidu*. Läbi terve suve ja sügise käis puugipangas töö saadetud puukide registreerimise, sorteerimise, liigikuuluvuse määramise, valimite koostamise, haigustekitajate analüüsimise ja tagasiside saatmisega. „Detsembri viimastel päevadel jõudsime haigustekitajate uuringuga lõpule ning oleme nüüd valmis tulemusi esitlema,“ sõnas TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller.

Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringuvalimi moodustas 3563 puuki ehk umbes 55 protsenti puugipanka saadetud puukidest. „Selleks, et uuringutulemused oleks omavahel võrreldavad, koostasime juhuvalimid, et igast maakonnast satuks uuringule enam-vähem võrdne kogus puuke. Valimit tehes lähtusime neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund ning puugi arengustaadium ja sugu,“ selgitas Geller. Iga maakonna uuringuvalim moodustas keskmiselt 6 protsenti kogu uuringuvalimist. Vaid Harjumaa valim oli märkimisväärselt suurem (12%), kuna Harjumaalt oli pärit ligi kolmandik panka saadetud puukidest.

Uuringu valimisse sattunud puukidest olid ligi kaks kolmandikku ehk 62 protsenti nakkusekandjad. See tähendab, et puugilt leiti vähemalt üks haigustekitaja, kuid 22 protsendil uuritud puukidest tuvastati korraga mitu erinevat haigustekitajat.

Tänu inimeste panusele puugipanga töösse, oli teadlastel võimalik koguda lühikese perioodi jooksul andmeid üle Eesti ning esmakordselt saada võrreldav ülevaade kõikide piirkondade puukide kohta. „Seniste teadmiste põhjal peeti Saaremaad üheks kõige puugirohkemaks ja nakkusohtlikumaks kohaks. Käesoleva uuringu tulemused lükkavad selle ümber. Kõige rohkem nakatunud puuke leiti Tartumaalt, Harjumaalt ja Viljandimaalt . Saaremaa jääb nakkusohu pingerea lõppu,“ kommenteeris Geller uusi saadud teadmisi. Kõige vähem haigustekitajaid leiti Ida-Virumaa puukidelt ning sealt leiti ka kõige vähem mitme haigustekitajaga puuke.

Puuke uuriti kokku kuue erineva haigustekitaja suhtes. Eestis registreeritakse puukentsefaliiti, puukborrelioosi ning erlihhioosi haigestumist. Viimase kaheksa aasta jooksul on Terviseameti andmetel registreeritud Eestis vaid kaks erlihhioosi haigestumise juhtu. Nii tõsise haigusega kui puukentsefaliit teiste puugihaiguste puhul tegemist ei ole ning need alluvad hästi antibiootikumi ravile. Puugihaiguste kohta leiab rohkem infot puugiinfo.ee lehelt.

Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valga ja Tartu maakonnast saadetud puukidelt.

Ootuspärased tulemused on puukborrelioosi tekitajate Borrelia burgdorferi s.l. levikul, 28 protsendil uuritud puukidelt leiti borrelioosi. Kõige rohkem borrelioosi tekitajaid leiti Läänemaalt, kus 41 protsenti puukidest osutusid nakkuse kandjateks. Kõige vähem borrelioosist ohustatud on Ida-Virumaa, kus osutus borrelioosiga nakatunuks vaid iga kaheksas puuk ehk 12 protsenti.

Üllatavalt palju, 19 protsenti on puukidel neoerlihhioosi tekitajat Neoehrlichia mikurensist. Neoerlihhioosi tekitajat tuvastati kõige rohkem Viljandi maakonnas.

Vähem tuvastati anaplasmoosi tekitajat (Anaplasma phagocytophilum) ning Borrelia miyamotoi taastuvate palavike põhjustajat. Üldiselt jäi anaplasmoosi levimuse näitaja alla 10 protsendi. Seevastu keskmisest mitu korda kõrgem on 18 protsendiga Hiiumaa anaplasmoosi leiu tulemus. Eesti kõrgeim taastuvate palavike põhjustaja levimus on Läänemaal.

Vaid kahel puugil 3563-st tuvastati puukentsefaliidi viirus, üks neist leiti Hiiumaalt ning teine Võrumaalt. Ka varasemad uuringud on näidanud, et looduses entsefaliidiviirust palju ei leidu ning pigem on selle levimusmuster väga pisteline. Need kaks uuringule saadetud puuki võivad viidata puukentsefaliidi looduslikule koldele nende puukide leidmispaigas. Läbi vaktsineerimise on entsefaliiti haigestumine viimastel aastatel vähenenud, kuid kindlasti ei ole viirus kadunud.

TAI teadlased on väga tänulikud kõikidele, kes puuke saatsid ja oma panuse teaduse arengusse andsid. „Saime tänu sellele palju uusi teadmisi, näiteks neoerlihhioosi arvatavast laialdasema leviku kohta. Tänu arvukalt saadetud materjalile jagub meil analüüsimist ja uurimist veel pikaks ajaks. Koostamisel on puukide liigikuuluvuse kaart, mis näitab millised puugiliigid ning missugustes Eesti piirkondades enim levinud on. Edasi saame näiteks analüüsida puukide levimust linnades või koduloomadel,“ tutvustas Geller puugipanga edasisi plaane.

Puukide kogumine puugipanka on lõppenud, kuid puugiohtlike piirkondade kaardistamine veebilehel puugiinfo.ee jätkub endiselt. Leides endalt või oma lemmikloomalt puugi, tuleb see lihtsalt kaardile märkida. Kes soovib, võib leitud puugi ka TAI puugipanka saata. Iga puuk on laborile tänuväärne uurimismaterjal teadustöö jätkamiseks, kuid tagasisidet saadetud puukide kohta enam anda ei saa.

Rohkem teavet uuringu tulemuste kohta: www.puugiinfo.ee

Lisainfo: Pille Kalda

avalike suhete juht

Tervise Arengu Instituut

5064608

pille.kalda@tai.ee 

Tervise Arengu Instituudi pressiteade

4. jaanuar 2021

TAI kutsub 20 000 elanikku osalema suures vaimse tervise uuringus

Tänasest saadab Tervise Arengu Instituut (TAI) välja uuringukutseid 20 000 elanikule, et esmakordselt koostada põhjalik ülevaade Eesti rahvastiku vaimse tervise olukorrast. Uuringus selgitatakse välja vaimse tervise probleemide levimus, haavatavamad grupid ning lõpptulemusena pakutakse lahendusi, kuidas inimeste vaimset heaolu toetada.

„Uuringus keskendume erinevatele teemadele, näiteks inimeste heaolu, psühholoogilised probleemid, stress ja emotsioonid, vaimse tervise teenuste kasutamine, toimetulek koroonapandeemia ajal ning tervisekäitumine. Soovime, et riigil oleks ülevaade vaimse tervise olukorrast, kuna ainult nii on võimalik planeerida vaimse tervise teenuste arendamist või hinnata erinevate sündmuste mõju rahvastiku vaimsele tervisele,“ kommenteeris TAI vanemteadur ja uuringukonsortsiumi juht Kenn Konstabel.

Uuringu põhiosa koosneb küsitlus- ja registriuuringust. Küsitlus toimub aasta jooksul kolm korda, osalemine on vabatahtlik ja konfidentsiaalne ning sihtrühmaks on vähemalt 15-aastased Eesti elanikud. Esimeses uuringulaines kutsutakse osalema vähemalt 18-aastaseid. Uuringukutsed saadetakse rahvastikuregistrist juhuslikult valitud inimestele e-postiaadressile või tavapostiga. Küsimustikule vastamine võtab aega kuni 30 minutit, vastata saab eesti, vene või inglise keeles. Küsitlusuuringu tulemusi täiendatakse riiklikest registritest pärinevate andmetega.

Uuringu esialgseid tulemusi tutvustatakse 2021. aasta jooksul. Lõpptulemused valmivad 2022. aasta veebruariks ning aitavad kaasa riikliku vaimse tervise monitooringusüsteemi planeerimisele. Uuring viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooliga ning seda rahastatakse Eesti Teadusagentuuri RITA tegevuse 1 vahenditest.

Uuringu kohta saab täpsemat infot TAI veebist.

Lisainfo:

Pille Kalda

avalike suhete juht

Tervise Arengu Instituut

506 4608

pille.kalda@tai.ee

www.tai.ee 

Tervist Edendava Alatskivi Noortekeskuse eestvedamisel said  Alatskivi kooli õpilased e-teel juhiseid viiruse tõrjumiseks.

Tervist Edendavate Noortekeskuste võrgustik on Tartumaal pilootprojektiks Eestis. Hakkajad noortejuhid ei lase ennast koroonapandeemiast heidutada ning otsivad uusi lahendusi noorteni jõudmiseks.

Alatskivi Noortekeskuse noortejuht Kristin Elken, kes kuulub Tartumaa Tervist Edendavate Noortekeskuste heaolumeeskonda tundis muret, kuidas koroonaennetust edukamalt noorteni viia.

Kristin sai innustust noortega vesteldes, kus paljud kurtsid oma hirmu ja teadmatust pandeemia olukorraga toimetulemisel. Palju erinevat infot on noored segadusse ajanud.

Koostöös Tartumaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise nõuniku Lea Sauliga peeti plaani ja nii said kokku viidud  maakonna Tervisnõukogu liige, Eesti Punase Risti lõunaregiooni koordinaator Ulvar Kuningas ja Alatskivi noored. Kristin Elkeni mõte teha koostööd Alatskivi kooliga, et jõuda võimalikult paljude noorteni, leidis igakülgset toetust ja nii  toimus ennetusalane videoloeng Alatskivi kooli 5.–9. klassi õpilastele.

Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja Diana Sakkos rääkis, mida viirused endast kujutavad, kuidas nad meie organismi jõuavad ning mida saame teha nakatumise vältimiseks. Selline koolis klassides ühel ajal läbiviidud videoloeng oli Punase Risti esindajate sõnul esimene omataoline.

Noored said vastused küsimustele: Mida teha kasutatud maskiga? Kuhu see panna, kui prügikasti lähedal ei ole jpm. Kasutatud maski kotti või püksitaskusse kohe  kindlasti mitte panna ei tohiks. Küll aga võib selle tarbeks kaasas kanda väikest kilekotti. Õpetati kätepesu õigeid võtteid rõhutades, et käed peab ka korralikult kuivatama, sest siis jäävad viimasedki viirustekitajad paberisse või riidesse. Kindlasti ei tasu käsi kuivatada seljas olevatesse riietesse!

Õnnestunud ettevõtmine tõi sära silma nii noortejuhile endale  kui ka Punase Risti lõunaregiooni koordinaatorile, kes tõdes, et sellist ettevõtmist on kavas koostöös koolide ja noortekeskustega ka edaspidi terviseteemadel ellu viia. Koostöös Tartumaa Omavalitsuste Liiduga plaanitakse terviseteavitustega jõuda ka sotsiaalteenuste osutajateni.

Tänud Kristinile, Alatskivi koolile ja Eesti Punase Risti Seltsile!

 

Vaimse tervise toetamist tuleb alustada juba lapseeas!

   Karin Streimann, Tervise Arengu Instituudi teadur  19.02.2021

https://www.err.ee/1608116449/karin-streimann-vaimse-tervise-toetamist-tuleb-alustada-juba-lapseeas