"Koolipere toidutargaks!" - Konguta kooli kogemus

Konguta Koolis seostatakse koolitoit teadliku tarbimise ja kestliku mõtteviisiga

Konguta Kool on 125 õpilasega põhikool Elva vallas. Koolitoit valmib kooli oma köögis koostöös Elva Teenustega.
Arenguprogrammis osales kool 2024/2025 õppeaastal.

Programmis osales kool meeskonnaga, kuhu kuulusid õpetajate, lapsevanemate, hoolekogu, õpilaste, toitlustaja, koolipidaja ja kooli juhtkonna esindajad. Koolis tegutseb tervisemeeskond, kes aitab kujundada tervist toetavat koolikeskkonda.

Konguta Koolis nähakse toiduharidust osana laiemast maailmapildi kujundamisest. UNESCO ühendkoolina pööratakse tähelepanu kestliku arengu, teaduspõhise mõtlemise ja vastutustundliku tarbimise teemadele. Arenguprogramm andis võimaluse siduda need teemad veelgi rohkem igapäevase koolielu, õppetöö ja koolitoiduga.  

Arenguprogrammis osalemise eesmärk oli muuta toitlustuskorraldus süsteemsemaks, vähendada toiduraiskamist, suurendada koolilõuna populaarsust ning siduda toiduharidus senisest tugevamalt õppetööga. Oluliseks peeti ka koostöö parandamist kooli, köögipersonali, lapsevanemate ja koolipidaja vahel ning keskkonnateadliku koolikultuuri kujundamist.  

Olulisemad arengud ja head praktikad

Toiduharidus muutus õppetöö osaks

Konguta Koolis kaardistati programmi jooksul põhjalikult, kuidas toiduhariduse teemasid koolis juba käsitletakse ning milliseid uusi lõimimise võimalusi saab kasutada. See aitas õpetajatel märgata rohkem seoseid erinevate õppeainete ja toiduteemade vahel.  

Õpetajad julgustasid õpilasi toiduteemadega tegelema ka uurimis- ja loovtöödes. Koolituste tulemusel valmis mitu toiduga seotud uurimis- või loovtööd ning teemasid käsitleti kooli õpilaskonverentsidel.  

Koolis loodi ka sööklas käitumise hea tava, mis aitas kujundada teadlikumat söögikultuuri ning toetada lugupidavat suhtumist nii toitu kui ka kaasõpilastesse.  

Koolitoidust räägiti rohkem ja avatumalt

Konguta Kooli üks eesmärk oli muuta koolitoiduga seotud info paremini kättesaadavaks. Koolitoidu menüü lisati kooli kodulehele ning infot jagati järjepidevalt kooli ja valla infokanalites. Nii jõudis koolitoiduga seotud teave paremini nii õpilaste kui ka lapsevanemateni.  

Kool osales Tartumaa koolide avatud söögisaalide nädalal, mille käigus kutsuti lapsevanemaid koolitoitu maitsma. See andis vanematele võimaluse oma silmaga näha kooli toitlustuskorraldust ning jagada kooliga tagasisidet.  

Õpilaste ja lapsevanemate seas viidi läbi koolitoidu rahuloluküsitlus.

Koostöö muutus süsteemsemaks

Arenguprogramm aitas selgemalt kokku leppida kooli, toitlustaja ja koolipidaja rollid ning ootused. Regulaarsete kohtumiste sisseviimine muutis menüüde, tagasiside ja arendusideede arutamise järjepidevamaks. Koostöö toitlustajaga muutus sisulisemaks ning otsuseid oli lihtsam ühiselt ellu viia.  

Toiduteemad jõudsid sündmustesse ja praktilistesse tegevustesse

Koolis korraldati erinevaid teemanädalaid, mille käigus said õpilased tutvuda eri riikide toitudega ning proovida uusi maitseid. Tarbimise teemalisel Mondo maailmanädalal käsitleti toidu, vee, pakendite ja tarbimisharjumuste mõju keskkonnale. Nädala raames toimus ka Foodsharing Tartu töötuba, kus õpilased said päästetud juurviljadest toitu valmistades praktilise kogemuse sellest, kuidas vähendada toiduraiskamist ja väärtustada toitu.  

Tooraine paremaks tundmaõppimiseks kasvatasid õpilased ise taimi ja maitsetaimi.

Kaardistati õpilaste huvi kokandusringi vastu, et pakkuda tulevikus rohkem praktilisi kokandustegevusi.  

Praktilised muudatused aitasid vähendada toiduraiskamist

Koolis viidi läbi kümnepäevane toidujäätmete kaalumine, mille käigus mõõdeti nii köögis üle jäänud toitu kui ka taldrikujäätmeid. Tulemused andsid koolile selge ülevaate toidukaost ning aitasid suunata tähelepanu kohtadele, kus oli võimalik jäätmeid vähendada.  

Allesjäänud puhast toitu kasutati võimalusel uute toodete valmistamiseks. Näiteks tehti smuutisid, maitsevett ja küüslauguleibu. Samuti võeti kasutusele PRIA toetusega soetatud kuivatusseade, mille abil valmistatakse näiteks kuivatatud õunu. Nii leiti toidule lisaväärtust andvaid kasutusvõimalusi ning vähendati raiskamist.  

Toiduraiskamise vähendamisele aitas kaasa ka võimalus jagada allesjäänud toitu õpilastele ning õpilaste tagasiside järjepidev kogumine. Selleks loodi tagasisideküsimustikud ja toidu hindamise päevikud.  

Koolitused toetasid teadlikumaid valikuid

Arenguprogrammi jooksul toimusid Konguta Koolis õpilastele, koolitöötajatele ja lapsevanematele mitmed praktilised töötoad. Käsitleti näiteks õunamahla valmistamist, kalapäevi, toidujagamise põhimõtteid ning toidu väärtustamise teemasid. Lisaks osalesid õpetajad ja köögipersonal koolitustel ning seminaridel, et saada uusi teadmisi ja ideid koolitoidu arendamiseks.