Programmis "Koolipere toidutargaks!" osalenud koolide kogemuslood - head praktikad Tartumaalt

Kogemuslood annavad ülevaate, kuidas Tartumaa koolid on arenguprogrammi „Koolipere toidutargaks!“ abil muutnud koolitoidu korraldust, vähendanud toiduraiskamist ning kaasanud õpilasi teadlikumate toiduvalikute tegemisse.

Konguta koolis seostatakse koolitoit teadliku tarbimise ja kestliku mõtteviisiga

Konguta kool on 125 õpilasega põhikool Elva vallas. Koolitoit valmib kooli oma köögis koostöös Elva Teenustega.
Arenguprogrammis osales kool 2024/2025 õppeaastal.

Programmis osales kool meeskonnaga, kuhu kuulusid õpetajate, lapsevanemate, hoolekogu, õpilaste, toitlustaja, koolipidaja ja kooli juhtkonna esindajad. Koolis on tervisemeeskond, kes aitab kujundada tervist toetavat koolikeskkonda.

Konguta Koolis nähakse toiduharidust osana laiemast maailmapildi kujundamisest. UNESCO ühendkoolina pööratakse tähelepanu kestliku arengu, teaduspõhise mõtlemise ja vastutustundliku tarbimise teemadele. Arenguprogramm andis võimaluse siduda need teemad veelgi rohkem igapäevase koolielu, õppetöö ja koolitoiduga.  

Arenguprogrammis osalemise eesmärk oli muuta toitlustuskorraldus süsteemsemaks, vähendada toiduraiskamist, suurendada koolilõuna populaarsust ning siduda toiduharidus senisest tugevamalt õppetööga. Oluliseks peeti ka koostöö parandamist kooli, köögipersonali, lapsevanemate ja koolipidaja vahel ning keskkonnateadliku koolikultuuri kujundamist.  

Programmi tulemusel paranes koostöö, toiduteemad jõudsid erinevatesse õppeainetesse ja koolisündmustesse ning rakendati mitmeid praktilisi lahendusi, mis aitasid vähendada toiduraiskamist ja suurendada teadlikkust toidu väärtusest.

Melliste koolis kujundatakse teadlikku toidukultuuri kogu koolipere koostöös

Melliste kool on 133 õpilasega põhikool Kastre vallas. Kooli juures tegutseb ka lasteaed, kus käib viies rühmas kokku 85 last. Koolitoit valmib kooli oma köögis nii koolile, lasteaiale kui ka teenuskeskusele.
Arenguprogrammis osales kool 2024/2025 õppeaastal.

Programmis osales kool meeskonnaga, kuhu kuulusid kooli ja lasteaia esindajad, õpetajad, huvijuht, kokk, tervisemeeskonna liige, lapsevanemate, õpilaste, hoolekogu ja omavalitsuse esindajad ning direktor.  Koolis on tervisemeeskond, kes aitab kujundada tervist toetavat koolikeskkonda.

Arenguprogrammis osalemise eesmärk oli vähendada toiduraiskamist, suurendada laste huvi köögiviljade vastu, siduda toiduteemad rohkem õppetööga ning tugevdada koostööd kooli, köögi, õpilaste ja lapsevanemate vahel. Samuti sooviti koolis kujundada senisest terviklikumat toidukultuuri.

Programmi tulemusel muutus toiduharidus kogu koolielus nähtavamaks. Toiduteemasid lõimiti erinevate õppeainetega, kaasati lapsevanemaid ning viidi ellu mitmeid praktilisi tegevusi, mis aitasid vähendada toidujäätmeid ja suurendada teadlikkust tervislikust toitumisest.

Loe edasi

Nõo Põhikoolis muutus koolitoit kogu koolipere ühiseks teemaks

Nõo Põhikool on 494 õpilasega põhikool Nõo vallas. Koolitoit valmib kooli oma köögis koostöös P. Dussmann Eesti OÜ-ga.
Arenguprogrammis osales kool 2024/2025 õppeaastal.

Programmis osales meeskond, kuhu kuulusid juhtkonna, õpetajate, kooliõe, hoolekogu, toitlustaja, vallavalitsuse ja õpilaste esindajad. Koolis on tervisemeeskond.

Arenguprogrammis osalemise eesmärk oli vähendada toiduraiskamist ning tõhustada toiduhariduse ja toitlustuskorraldusega seotud koostööd. Oluliseks peeti seda, et koolitoidu teemad oleksid nähtavad kogu kooliperele ning et õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja toitlustaja teeksid omavahel senisest tihedamat koostööd.

Programmi tulemusel oli kooli hinnangul märgatavalt paranenud suhtlus kooli ja toitlustaja vahel. Ka õpilased julgevad rohkem avaldada oma arvamust, teha ettepanekuid ning suhelda otse toitlustajaga. Arenguprogramm aitas muuta koolitoidu teema nähtavamaks ja tugevdas koostööd erinevate osapoolte vahel.

Loe edasi

Puhja koolis nähakse koolitoitu osana õppimisest ja heaolust

Puhja kool on 235 õpilasega põhikool Elva vallas. Koolitoit valmib kooli oma köögis koostöös Elva Teenustega.
Arenguprogrammis osales kool 2024/2025 õppeaastal.

Programmis osales kool meeskonnaga, kuhu kuulusid direktor, sotsiaalpedagoog, õppejuht, loovjuht, toitlustaja, vallavalitsuse ja õpilaste esindaja. Koolis on heaolu meeskond “Särts”, kes hoiab end kursis toiduteemadega, suhtleb kooli köögiga, teeb ettepanekuid menüü mitmekesistamise ja toitlustuskorralduse parandamiseks.

Puhja koolis nähakse koolitoitu osana õpilaste heaolust ja koolikultuurist, tähelepanu teadlike toiduvalikute ja tervislike harjumuste kujundamisele pöörati juba enne arenguprogrammiga liitumist. Kooli tugevus oli hästi toimiv toitlustuskorraldus, 60-minutiline heaoluvahetund ning õpilasesõbralik söömiskeskkond: õpilased saavad ise endale sobiva toiduportsjoni tõsta ning valida juurde erinevaid salati- ja köögiviljalisandeid. Suur osa õpetajatest sööb koos õpilastega.

Arenguprogrammis osalemise eesmärk oli suurendada koolipere omavahelist koostööd, vähendada toiduraiskamist ning siduda toiduteemad süsteemsemalt õppetööga.  

Programmi tulemusel jõudsid toiduga seotud teemad erinevatesse õppeainetesse, korraldati mitmesuguseid toiduteemalisi üritusi ning rakendati praktilisi lahendusi toiduraiskamise vähendamiseks. Olulisel kohal eesmärkide poole liikumisel oli koostöö õpetajate, köögi, õpilaste ja lapsevanemate vahel.

Võnnu Keskkoolis muutus koolilõuna koolipäeva väärtuslikuks osaks

Võnnu Keskkool on 160 õpilasega põhikool Kastre vallas. Koolitoit valmib kooli oma köögis, lisaks koolile valmib toit ka üle tee asuvale Võnnu lasteaiale. Võnnu keskkoolis pakutakse ka erimenüüsid, mis arvestavad toidutalumatusi või perearsti ettekirjutusi.
Arenguprogrammis osales kool 2024/2025 õppeaastal.

Programmis osales kool meeskonnaga, kuhu kuulusid kooli juhtkonna, õpetajate, köögi, hoolekogu, õpilaste ja Kastre valla esindajad.

Arenguprogrammis osalemise eesmärk oli parandada koolitoidu mainet ja suurendada koolilõuna populaarsust. Viimastel aastatel oli koolitoit olnud sage aruteluteema nii õpilaste kui ka lapsevanemate seas ning osa õpilasi oli loobunud regulaarselt koolis söömisest. Kool nägi vajadust parandada nii koolitoidu kvaliteeti, koostööd köögi ja koolipere vahel kui ka toiduteemade nähtavust koolipäevas.