Kristjan Piirimäe, keskkonnaekspert, OÜ Consultare
Lääne-Viru ja Tartu ning Võru maakonna vallad on rõõmustava õhinaga asunud looma kliima- ja energiakavasid. Tarvis on panustada Euroopa Liidu süsiniku heite vähendamise eesmärkidesse. Samal ajal tuleb muutustega kohaneda, sest ka kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi Maa kliima sel sajandil aina soojeneb.
Norras ja Islandil asuti aga kliimakavu tegema juba eelmise sajandi lõpus. Tegelikult ühines ka Eesti juba 1992. aastal ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsiooniga, mille eesmärk on ohtliku inimtekkelise kliimamuutuse vältimine. Eestil selle konventsiooniga tookord vedas, sest sovjetliku energiamajanduse, tööstuse ja põllumajanduse kokkuvarisemisega langes ka süsiniku heide siin iseenesest, ilma et selleks oleks tulnud eraldi pingutada.
Teisiti oli lugu Lääne-Euroopas, kus 1990. aastatel niisugust majanduskollapsit polnud ning tuli kohe pärast kliimakonventsiooni allkirjastamist hakata rakendama süsiniku heite piiramise meetmeid. Ülevaate sealsetest arengutest andsid 8. märtsil toimunud Roheraju veebiseminaril Norra Agderi maakonna ning Islandi Reykjaviki ja Fjardabyggdi omavalitsuste spetsialistid.
Kristin Peersen Agderi maakonnast näitas, kuidas kliimavaldkonna tegevused on integreeritud maakonna eelarvesse. Kliimaeelarve ridades ja tulpades näeme nii süsiniku heite vähendamist tonnides kui ka vastavate meetmete kulusid eurodes. Nõnda saab rahas võrrelda meetmete tõhusust, kontrollida iga päev nende elluviimist jne. Tähtis on, et kliimaeelarve on poliitiliselt ja administratiivselt juurdunud ning integreeritud maakonna eelarvesse, kõrvuti teiste arenguvaldkondadega. Peersen märkis siiski, et niisugusele tasemele on Agderi maakond jõudnud läbi pika arengu. Tänaseks on kliimakavad seal läbinud juba kolm tsüklit.
Soovitus Eesti omavalitsustele on edendada kliimateemat jõudumööda, iga tsükliga saavutades suuremat täiuslikkust. Esimesel aastal on mõistlik asju lihtsustada ning ambitsioone mitte liiga kõrgele seada.
Anette Katrine Severinsen selgitas, et Agderi maakonnas võtab erasektor vabatahtlikkuse korras kliimategevustest innukalt osa. Ettevõtjail on saanud harjumuseks mõelda kasumi kõrval maailma tulevikule.
Katrine S. Gunnarsli tutvustas maakasutuse arvestussüsteemi, mis on mh sisendiks süsiniku bilansi arvestusse. Kliimameetmete paketis on kontroll maakasutuse muutuste üle. On leitud, et maakasutuse muutustes on võtmetähtsusega omandi küsimus.
Reykjaviki piirkonnas on kliimakava administratiivses mõttes üles ehitatud sarnaselt Tartu maakonnale. Seal on seitse omavalitsusüksust, kus omavalitsusliit töötab nii koordinaatori kui ka neutraalse kohtumispaigana, kus koostööd teha ja läbirääkimisi pidada. Eesmärk on saavutada 2035. aastaks süsinikuneutraalsus, mis tähendab, et süsiniku summaarne heide ei tohi olla suurem kui selle sidumine kasvavasse metsa, mulda, turbasse ja mujale.
Jon Kjartan Agustsson tutvustas vebinaril Reykjaviki mitmeid uudseid kliimaideid: taristu rajamine e-autodele, juhilubade tegemise edasilükkamine, säästva transpordi lepingud kodanikega, madala süniku tsoonide defineerimine ruumilises planeerimises jpm. Reykjaviki kliimakavas torkab silma, et lisaks progressiivsetele algatustele on kokku lepitud vastuseis projektidele, mis töötavad kliimaeesmärkide vastu.
Anna Berg Fjardabyggdi vallast Islandil näeb kliimatööd kui kampaaniat, mis kestab 20 aastat. Perioodi 2020 kuni 2040 nimetab ta üleminekuperioodiks, mille lõpuks jõutakse kliimaneutraalsusse. Madala asustustihedusega Fjardabyggdis elab ligi 5000 inimest 1200-l ruutkilomeetril. See oleks umbes võrreldav sellega, kui Peipsiääre valla elanikud oleksid hõredalt jaotatud lisaks praegusele territooriumile ka üle kogu Luunja ja Kastre valla. Fjardabyggdi maad, mis on seisnud viikingiajast saadik üpris ladegana, on asutud innukalt metsastama. Metsadesse seotav süsinik võIks kompenseerida kasvuhoonegaaside heite, mis tuleb muudest sektoritest. Ligi 99% Islandi elektrienergiast pärineb taastuvallikatest.
Vastavalt EL roheleppele tuleb kliimaneutraalsus saavutada ka Eestil. Tartumaa fossiilenergiast sõltuva ja Islandist oluliselt tihedama rahvastikuga tee kliimaneutraalsusse on kahtlemata keerulisem ning võtab rohkem kui kaks aastakümmet.
Tundub, et kliimakava pole mitte ühekordne kampaania, vaid uus sektor valla tööst ja eelarvest, umbes nagu sport või tänavavalgustus. Palju tahet ja palju mõistust meile!