Norra 22.-26. mai 2022

Kohtumine Nordic Innovation meeskonnaga.

Tartumaa Omavalitsuste Liidu delegatsiooni võtsid vastu Nordic Innovation tegevdirektor Svein Berg, innovatsiooni strateegia ja juhtimise vanemnõunik Trine Moa, innovatsiooni nõunik Olivia Rekman ja Rasmus Malmborg, kes on innovatsiooni vanemnõunik. 

Nordic Innovation on Põhjamaade Ministrite Nõukogu alla kuuluv organisatsioon. Nad toetavad Põhjamaade peaministrite visiooni, et Põhjala regioonist saab aastal 2030 maailma jätkusuutlikum ja integreeritum piirkond. Norras on kolm valitsemistasandit: kohalik omavalitsus, maakonna tasand ja keskvalitsus. Nordic Innovation´is tehakse koostööd maavalitsustega.

Nordic Innovation´is tegeletakse uuringute ja innovatsiooni arendamisega mitmes valdkonnas. Selles keskuses töötatakse maksimaalselt 8 aastat, sest pikemaajalisem töötamine tekitab nö töökoha pimeduse. Inimesed roteeruvad, töötajad tulevad erinevatest riikidest, rikastades nii kogu organisatsiooni tööd. Koos töötavad soomlased, rootslased, taanlased, islandlased ja norrakad.

Nende eesmärk on muuta Põhjamaad jätkusuutliku kasvu teerajajaks, edendades ettevõtlust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet Põhjamaade ettevõtetes. Varasemalt tegutsesid ettevõtjatega 12 eraldi toimivat asutust, mis tegi ettevõtja aitamise keeruliseks. Leiti, et vajalik on ettevõtjale pakkuda üheukse teenust ja seetõttu moodustati Nordic Innovation, mis on Põhjamaade ülene. Sekretariaat asub Taanis. Põhimõte on teha koostööd 5 riigi vahel valdkondades, mida üks riik üksinda saavutada ei suuda. NORDIC ADDED VALUE - on nende tunnuslause.

Programmis osaleb igal aastal ca 7000 ettevõtet. Ettevõtte omaosalus on 15%, kuid rahalisest panusest peetakse olulisemaks ettevõtja panustatud töötunde, mis näitab kõige selgemini ära, kas ettevõtja on motiveeritud või mitte. Rahastus tuleb valitsustelt. "Ettevõtjate abistamiseks ei ole vaja ainult ühte hoonet, vaid vajalik on luua ühte hoonesse sisu, mis aitab ettevõtjatel saavutada soovitud arenguhüpet," tõi esile tegevdirektor Svein Berg, "Keerukate väljakutsetega, näiteks nagu heaolu, kliima ja tervis, tegelemine nõuab seda, et mõtleksime uutmoodi ja teeksime asju teisiti."

Nordic Innovation töötab 2021-2024 programmis kaheksa valdkonnaga, kus eesmärgiks on võetud laiapõhjaline lähenemine innovatsiooni stimuleerimiseks kõige laiemas mõttes.

1 . Nordic Green Mobility (Põhjamaade roheline liikuvus)

2. Sustainable Construction (Jätkusuutlikud ehitused)

3. Circular Business Models (Ringmajanduse mudelid)

Ringmajanduse mudelite tutvustamiseks on koostatud Nordic Circular Economy Playbook, mis on mõeldud inspiratsiooniallikaks eraisikutele ja tootmisettevõtetele.

4. Sustainable Minerals (Säästavad mineraalid)

5. Smart Connectivity (Nutikas ühenduvus)

6. AI and Data (AI ja andmed)

7. Life Science and Health Tech (Bioteadus ja tervishoiutehnoloogia)

8. Sustainable Ocean Economy(Säästev ookeanimajandus)


Nordic Innovation´is lahendatakse probleeme strateegiliselt, kus süsteemne mõtlemine on strateegia koostamise aluseks. Kaasatakse kõik osapooled, et ühiselt määratleda probleem ja siis koostada strateegia lahenduse saavutamiseks.

Kogu arenduse kavandamise aluseks on andmed, mida hoolsalt kogutakse. Andmete töötlus annab teavet inimeste käitumiste, vajaduste jmt kohta, selgitatakse välja probleemid ja asutakse lahendusi leidma. Andmeid kogutakse, et mõista inimestel igapäevaselt tekkivaid probleeme ja kavandada mõtteviisi muutusteks tegevusi.
Näiteks Norras on oluline, et eakad inimesed elaksid oma kodus ja saaksid võimalikult kaua iseseisvalt hakkama. Dementsust põdevatel inimestel on väga oluline magada kindel arv tunde. Seda monitooritakse voodis oleva seadme kaudu, mille kaudu saadakse kätte vajalikud andmed.

AI & Data on programm, mille abil tegeletakse andmete kogumise ja analüüsiga. Andmetega töö aitab kaasa tulevikus majanduskasvu saavutamisele.


Ettekanded:

Trine Moa “Nordic Innovation”

Olivia Rekman “AI & Data programme (2021-2024)”



Oslo Region Alliance võttis meid vastu tegevdirektor Øyvind Såtvedt.

Oslo Region Alliance koondab 64 kohalikku omavalitsust, kes on vabatahtlikult liitu astunud. Alliance koostöö põhineb poliitiliste kokkulepete saavutamise vajadusel. Nende visiooniks on olla jätkusuutlik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline piirkond.

Büroos töötab 4 inimest, kuid neil on kokku 100 eksperti, kes igapäevaselt on töötavad kohalike omavalitsuste spetsialistidena. Nendest ekspertidest on moodustunud töörühmad. Töörühmad kutsutakse kokku kindla eesmärgiga, et probleemsetes valdkondades välja töötada lahendused, mis esitatakse parlamendile seaduste muudatusteks või regulatsioonide, meetmete loomiseks. KOVid saavad nii anda sisendi otse valitsuse tasandile muudatuste sisse viimiseks.

Töörühmades töötavad kohaliku omavalitsuse spetsialistid teevad tööd tasuta. Omavalitsused maksavad liikmemaksu, mis on 2,5 EUR/ elanikku kohta. Alliance piirkonnas on elab ca 2,5 miljonit elanikku.

Kohalikud omavalitsused näevad selles koostöös suurt kasu ja võimalust ise organisatsioonina areneda. Läbi töörühmade toimub kogemuste vahetamine, üksteiselt õppimine, mis toob otsest kasu KOVi probleemsete teemade arendamisesse. Töörühmas osalemine on huvipakkuv ja mõned töörühmad on kuni 30-liikmelised.

Oslo Region Alliance tegutseb neljas valdkonnas:

  1. Ruumiline planeerimine ja transport.

  2. Kliima ja keskkond.

  3. Konkurentsivõime ja atraktiivsus.

  4. Sisekoostöö.

2019. a oli Oslo Euroopa Roheline pealinn. Alliance kohalikud omavalitsused on koostanud ja allakirjutanud kliima deklaratsiooni, mis on pigem hea tahte avaldus ja näitab koostöövalmidust. Esimene deklaratsioon allkirjastati 2019. aastal ja teine 2022. aastal. Viimase deklaratsiooni sõlmimise vajadus tulenes uutest väljakutsetest ja ambitsioonikamatest eesmärkidest.

Oslo piirkond on liitunud ülemaailmse programmiga Race to Zero, kus üle maailma suurlinnad võistlevad väiksema jalajälje pärast.

Fotol: Kaidi Randpõld, Øyvind Såtvedt, Tõnis Tõnissoo

Kliima- ja energiakavas on neil suurim väljakutse vähendada transpordist tulenevat saastet ja mõju looduskeskkonnale. Alustatud on suurprojektiga, kus prügipõletusjaamas tekkiv CO2 kogutakse kokku ja pumbatakse maa alla, paikadesse, kust nafta on välja pumbatud. Tegevusi alles hakatakse piloteerima, kuid selles nähakse suurt võimalust vähendada CO2 heidet prügipõletusjaamades. Projekti raames arendatakse välja vastav tehnoloogia, mida saavad rakendama hakata teised jaamad, see tähendab piloteerijatele majanduslikku tasuvust.

Konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamiseks on neil eraldi tegevused välja töötatud ning olemas on ka vastav koduleht Oslopolitan, et kutsuda piirkonda talente kogu maailmast.

Ringmajandus on temaatika, millega KOVid tegelevad, valitsuse poolt on välja töötatud toetusprogramm ringmajanduse arendamiseks. Selles valdkonnas nähakse suurt võimalust uute töökohtade tekkeks.


Ettekanne. Øyvind Såtvedt “Oslo Regin Alliance”

Fotol: Kaidi Randpõld,  Øyvind Såtvedt ja Tõnis Tõnissoo


24. mai 2022 kohtusime Bærumi maavalitsuse esindusega Bærumi Raekojas, Sandvika keskuses. Meid võtsid vastu Kristin Molstad Bærumi omavalitsuse kliimameetmete sekretariaadist koos meeskonnaga. Neil on koostatud pikaajaline strateegia 2021-2040, milles on 4 peamist eesmärki:

  1. Bærumi kogukond teeb koostööd hea elu ja võrdsete võimaluste loomiseks

  2. Bærumi kogukond on atraktiivne ja kaasav.

  3. Bærumi kooslus on kliima- ja keskkonnatark.

  4. Bærumi vald on aktiivne ja uuenduslik.


Moodustatud on väike roheteemadega tegelev töörühm. Kliima- ja energiakava on tihedalt seotud maakonna peamise strateegiaga, nad on rohetemaatika hästi nähtavaks teinud. Maakonna kõik piirkonnad on sellega seotud, ka need, kes ei soovi väga panustada. Kui poliitilised figuurid võtsid varasemalt roheteemasid kui paralleelselt toimivat universumi, siis nüüdseks on maakonna arengustrateegia roheteemadega läbi põimitud.

Roheteemadega tegelemiseks on tehtud palju eeltööd, sh juhtpoliitikute ja liidrite koolitused, kliima eesmärke on kommunikeeritud igal kuul kohalikus ajalehes (2 lk on sellele teemale pühendatud igal kuul), kus on selgitatud kliima- ja energiakava eesmärke, tegevusi, saavutusi jne. Elanike kaasamiseks on läbi viidud põnevaid kampaaniaid: 30 päeva ilma ostlemata (rõivad, jalanõud jmt); 30 päeva hoiame energiat kokku; 30 päeva hoiame vett kokku jne. https://baerumsfolk.no/

Eelarve on koostatud neljaks aastaks. Tegevused on põimitud põhieelarvesse koos vastutajatega ja neid vaadatakse igal aastal üle, sest - SA KASVAD KOOS VÄLJAKUTSETEGA - on nende moto. Baerum kuulub võrgustikku - Ecolabel Network.

Tutvumine Fornebu piirkonna arendusega jättis kustumatu mulje Tartu valla arendusnõunikule. Fornebus asus varem Oslo Lennujaam, mis jäi lennuliikluse arvukuse kasvuga väikseks ja seetõttu  ehitati uus lennuväli  Oslost põhjapoole. Fornebus hakati vana lennujaama ümbrusesse arendama mitmete arhitektidega koostöös kvaliteetset elamurajooni. Arendustegevus on käimas täie hooga.


Kohtumine Agderi maavalitsuse ja Kristiansandi esindajatega toimus reisi viimasel päeval, 25. mail.

Tartlasi olid vastu võtmas ja võõrustamas Anna Despard Asgar, Inga Laudval ja kohalik eestlane Maija-Liisa Aas koos maavalitsuse esindajate ja Kristiansandi tegusate inimestega.
Agderi maavalitsus tegutseb neljal suunal kliimaeesmärkide saavutamisel: haridus, ettevõtluse arendamine, regionaalne planeerimine ja kommunikatsioon. Nad on veendunud, et kõige tõhusam on panustada läbi hariduse kliimateadlikkuse tõstmisesse. Koolides on keskkonnaõpetus kesksel kohal.

Kommunikatsioon on oluline instrument teadlikkuse kasvatamisel, sest inimesed on jätkuvalt kahtleval seisukohal, et kas üksikisiku panus ikka suudab vähendada inimtekkelist kliimamõju. Kauged eesmärgid põhjustavad ebapopulaarseid otsuseid ja neid on raske läbi viia. „Oma uksealune tuleb ise puhtaks pühkida“ – norra vanasõna, seetõttu maavalitsus teostab sotsiaalset vastutust kliima ees ning kõik elanikud peavad vastutama enda jalajälje eest. Agderis antakse ettevõtetele-asutustele välja Eco Lighthouse rohesertifikaati.

Põhjalikult tuli juttu rohehangetest. “Kõige keskkonnasõbralikumad hanked on need, mida ei pea läbi viima”, tõi ettekandes esile kliimasõbralike hangete koordinaator Roy Akselsen. Enne hanke kavandamist tuleb üle vaadata, kas on olemas alternatiive, näiteks enne uue hoone ehitamist kaaluda mõne olemasoleva hoone kasutusele võtmist. Teenuste pakkumise osas teha koostööd ettevõtete ja teiste asutustega.

Hangetes on nõuded keskkonna hoidmiseks ja nii saab ka väiksem omavalitsus kaasa aidata uute väärtuste kujundamisele. Hanked on valitsemine – see on võimalus kohalikule väiksele omavalitsusele, et tõsta inimeste jaoks lahendusi paremale ja kliimasõbralikumale tasemele

Roy soovitas hanked seada üles tegevustes, mis panustavad ringmajandusse, pikaealiste toodete tellimisel jmt. Hangetesse lisada nõue, et kasutada materjale, mida saab hiljem taaskasutada või millel on madal energiavajadus. Näiteks mööbli hankimise korral on vana mööbli uuendamine vähem energiamahukam.

Inimtegevus tekitab CO2, seetõttu on vajalik inimtegevust mõõta. Teades mõõtmistulemusi saame tegevusi optimeerida ja muuta efektiivsemaks. Näiteks transpordi kasutamisel peame nägema tervikut: diislil töötavad päästeautod liiguvad vähe – neid ei pea välja vahetama elektriliste masinate vastu, sest uue masina tootmine on keskkonnale kahjulikum, aga koduhoolduse autod, mis sõidavad iga päev, need on mõistlik välja vahetada elektriliste masinate vastu.


Kõikidel kohtumistel räägiti kliimaeelarvest. Näiteks Kristiansandis mõõdetakse kliimaeelarve täitmist KOVi tasandil. Rõhutati, et oluline on kliimaeelarve siduda KOVi põhieelarvega. Kristiansandis on kliimaeelarve elluviimiseks tegevused kokku lepitud ja vastutajad määratud ning elluviimist aitab koordineerida meeskond. Koostööd tehakse KOVi allasutuste ja ettevõtetega.
Kristiansandis on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine üks peamistest väljakutsetest. Siin on kliimaeelarve omavalitsuse kõige olulisem juhtimistööriist, mis aitab kaasa süstemaatiliselt kasvuhoonegaaside otseheite vähendamisele omavalitsuses ja ka piirkonnas läbi selleks kehtestatud meetmete.

Kõikidel päevadel kohtusime mitme kohaliku ettevõtjaga.
Ringmajanduse põhimõtteid järgiv kohviteenust pakkuv King Coffee on sidunud ettevõtluse ka heategevusega, toetades Aafrikas kohvifarmereid, aidates seal kaasa puhta joogivee kättesaadavusele ja võimaldades lastel omandada haridust. Lisaks kogub kokku kasutatud kohvipuru, mida kasutatakse seenekasvatuses.

BTG Solenergi AS on välja arendanud ja paigaldab põhjamaade oludesse sobivaid päikesepatareisid, mida on hea kasutada kohtades, kuhu liinide rajamine ei ole otstarbekas.

Oslofjord Varme AS pakub kaugkütte lahendust, kasutades selleks merevett.

Kristiansandis tegutseb Bølgen bærekraftsenter, mis on piirkondlik jätkusuutlikkuse ja innovatsioonikeskus. Keskus rendib välja ruume ettevõtjatele, korraldab temaatilisi koolitusi ja kursuseid ning tegeleb kasutatud mööbli väärtusahela ülesehitamisega.


Koostas Kaidi Randpõld