"Koolipere toidutargaks!" - Puhja Kooli kogemus
Puhja Koolis nähakse koolitoitu osana õppimisest ja heaolust
Puhja Kool on 235 õpilasega põhikool Elva vallas. Koolitoit valmib kooli oma köögis koostöös Elva Teenustega.
Arenguprogrammis osales kool 2024/2025 õppeaastal.
Programmis osales kool meeskonnaga, kuhu kuulusid direktor, sotsiaalpedagoog, õppejuht, loovjuht, toitlustaja, vallavalitsuse esindaja ja õpilaste esindaja. Koolis tegutseb heaolu meeskond “Särts”, kes hoiab end kursis toiduteemadega, suhtleb kooli köögiga, teeb ettepanekuid menüü mitmekesistamise ja toitlustuskorralduse parandamiseks.
Puhja Koolis nähakse koolitoitu osana õpilaste heaolust ja koolikultuurist, tähelepanu teadlike toiduvalikute ja tervislike harjumuste kujundamisele pöörati juba enne arenguprogrammiga liitumist. Kooli tugevus oli hästi toimiv toitlustuskorraldus, 60-minutiline heaoluvahetund ning õpilasesõbralik söömiskeskkond: õpilased saavad ise tõsta endale sobiva toiduportsjoni ning valida juurde erinevaid salati- ja köögiviljalisandeid. Suur osa õpetajatest sööb koos õpilastega.
Arenguprogrammis osalemise eesmärk oli suurendada koolipere omavahelist koostööd, vähendada toiduraiskamist ning siduda toiduteemad süsteemsemalt õppetööga.
Olulisemad arengud ja head praktikad
Puhja Koolis hakati arenguprogrammi tulemusel toiduga seotud teemasid käsitlema erinevates õppeainetes, korraldati mitmesuguseid toiduteemalisi üritusi ning leiti lahendusi toiduraiskamise vähendamiseks. Olulisel kohal eesmärkide poole liikumisel oli koostöö õpetajate, köögi, õpilaste ja lapsevanemate vahel.
Toiduga seotud teemade planeerimine
Programmi jooksul hakati Puhja Koolis toiduga seotud tegevusi planeerima nii kooli üldtööplaanis kui ka kalenderplaanis.
Õpetajad kaardistasid, millistes ainetes ja kuidas toiduteemasid juba käsitletakse ning milliseid uusi lõimimisvõimalusi saab kasutada. Toiduteemade süsteemsemaks käsitlemiseks loodi kooliastmete töörühmad, kes tegelesid toitumisteemade sidumisega erinevate ainete ja töökavadega.
Sisse viidi ka toitlustaja ja kooli ühised töökoosolekud, mis toimusid kolm korda õppeaasta jooksul.
Toiduteemad said õppetöö ja huvitegevuse osaks
Ühe praktilise näitena saab välja tuua tervisliku toitumise teemalise iseõppepäeva. Õpetajad koostasid õppematerjalid ja ülesanded ning töötasid välja vanuseastmetele sobivad tegevused. Näiteks uuriti keemias toidu koostisosade mõju tervisele, inimeseõpetuses analüüsiti söömiskäitumist ning eesti keeles ja võõrkeeltes rikastati toiduga seotud sõnavara. Loodusainetes käsitleti toiduks kasutatavaid taimi ning praktilised ülesanded toetasid õpitut ka väljaspool klassiruumi.
Toiduga seotu muutus koolielus senisest nähtavamaks
Puhja Kool pidas oluliseks, et toiduteemad oleksid nähtavad kogu koolielus, mitte ainult tunnis või sööklas.
Õpilasesindus korraldas kaks vahetunnikohvikut, kus pakuti puu- ja köögivilju. See andis õpilastele endile võimaluse tervislikke valikuid propageerida.
Koolis korraldati mitu toiduteemalist sündmust ja teemanädalat. Esimest korda toimus näiteks Itaalia toitude nädal, mille käigus said õpilased teadmisi Itaalia toitude ning nende seose kohta sealse kultuuriga. Kool ja köök tegid teemanädalate ettevalmistamisel tihedat koostööd.
Oluliseks peeti ka koostööd lapsevanematega. Avatud söögisaali nädalal kutsuti vanemaid koolitoitu sööma, et nad saaksid ise kogeda, kuidas koolitoit maitseb ning milline on kooli toitlustuskorraldus ja söömiskeskkond.
Praktilised muutused aitasid vähendada toiduraiskamist
Koolis korraldati toidujäätmete kaalumise nädalad, mil mõõdeti valmistoidu- ja taldrikujäätmete koguseid. Nii sai kool andmed toiduülejäägi kohta.
Toidujäätmete vähendamisele aitas kaasa ka puudumistest teavitamine Arno süsteemi kaudu. Koolisööklas kasutati näidisportsjoneid, et õpilastel oleks silme ees sobiv toidukogus, mida taldrikule tõsta. Samuti suhtles köögipersonal igapäevaselt lastega, julgustades neid uusi maitseid proovima ja väiksemaid koguseid taldrikule tõstma.
Koolitused tõstsid teadlikkust
7.–9. klasside õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele toimus koolitus „Teadlik toitumine“, mis aitas parandada teadlikkust tervislikust toitumisest. Õpetajatele korraldati koolitus „Kuidas turgutada toiduvalikutega tervist ja heaolu“, mis andis praktilisi ideid õppetegevuste rikastamiseks.