"Koolipere toidutargaks!" - Melliste kooli kogemus

Melliste Koolis kujundatakse teadlikku toidukultuuri kogu koolipere koostöös

Melliste Kool on  133 õpilasega põhikool Kastre vallas. Kooli juures tegutseb ka lasteaed, kus käib viies rühmas kokku 85 last.
Arenguprogrammis osales kool 2024/2025 õppeaastal.
Koolitoit valmib kooli oma köögis nii koolile, lasteaiale kui ka teenuskeskusele.

Programmis osales kool meeskonnaga, kuhu kuulusid kooli ja lasteaia esindajad, õpetajad, huvijuht, kokk, tervisemeeskonna liige, lapsevanemate, õpilaste, hoolekogu ja omavalitsuse esindajad ning direktor. Koolis tegutseb tervisemeeskond, kes aitab kujundada tervist toetavat koolikeskkonda.

Arenguprogrammis osalemise eesmärk oli vähendada toiduraiskamist, suurendada laste huvi köögiviljade vastu, siduda toiduteemad rohkem õppetööga ning tugevdada koostööd kooli, köögi, õpilaste ja lapsevanemate vahel. Samuti sooviti koolis kujundada senisest terviklikumat toidukultuuri.

Olulisemad arengud ja head praktikad

Toiduteemad said loomulikuks osaks õppetegevusest

Melliste Koolis käsitleti toiduteemasid süsteemselt erinevates õppeainetes ja teemanädalatel. Looduse-, südame- ja õuesõppenädalal toimusid lõimitud tegevused kõikides kooliastmetes. Toiduga seotud sõnavara arendati nii eesti keele kui ka võõrkeelte tundides ning kodundustundides said õpilased praktilise toiduvalmistamise kogemuse.

Lasteaias hakkasid lapsed kord kuus salateid valmistama. Köök valmistas ette vajalikud toorained ning lapsed õppisid praktilise tegevuse kaudu tundma köögivilju ja erinevaid maitseid. Samuti kasvatati koolis ja lasteaias taimi, et lapsed saaksid paremini aru tooraine päritolust.

Toiduga seotu muutus koolielus nähtavamaks

Melliste Koolis peeti oluliseks kogu koolipere ja lapsevanemate kaasamist toiduga seotud algatustesse. Näiteks korraldati salatikonkurss, kus osalesid nii klassid kui ka pered.  

Lapsevanematele loodi võimalus tulla koolitoitu maitsma. See andis neile parema ülevaate sellest, mida ja kuidas koolilõunaks pakutakse. Toiduteemalisi tegevusi kajastati järjepidevalt kooli blogis, Facebookis ja lasteaia infokeskkondades.

Õpilaste arvamuse saamiseks koolitoidu kohta viidi läbi koolisisene küsitlus, mille tulemused andsid koolile väärtuslikku tagasisidet koolitoidu ja toiduhariduslike tegevuste kohta.

Koolisündmused toetasid tervislikke toiduvalikuid

Toiduharidus jõudis ka kooli traditsioonilistesse sündmustesse. Südame- ja õuesõppenädalad sidusid tervisliku toitumise erinevate tegevustega ning kooliüritustel pöörati rohkem tähelepanu köögiviljade kasutamisele. Näiteks isadepäeva kohvikus ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel pakuti senisest rohkem tervislikke valikuid.  

Muudatused toitlustuskorralduses aitasid vähendada toiduraiskamist

Toiduraiskamise vähendamiseks mõõdeti kahe nädala jooksul nii köögis tekkivaid ülejääke kui ka taldrikujäätmeid. Saadud andmed aitasid koolil paremini mõista, kus tekivad suurimad toidukaod ja milliseid muudatusi oleks nende vähendamiseks võimalik teha.  Toidujäätmete vähendamisele aitas kaasa ka puhaste ülejääkide korduskasutamine järgmistel toidukordadel ning kohaliku tooraine suurem kasutamine koostöös piirkonna tootjatega.

Menüü mitmekesistamiseks koostati kaheksa nädala pikkune menüüplaan ning vähendati korduvaid roogasid. Igapäevaselt pakuti kahte erinevat salatit, mille seast said õpilased omale meelepärase valida ja endale sobiva koguse tõsta. Lasteaias julgustati lapsi iseseisvalt endale toitu tõstma, toetades nii laste vastutust oma toiduvalikute tegemisel. 

Koolitused aitasid tõsta teadlikkust

Arenguprogrammi jooksul toimus lapsevanematele ja kooliperele seminar „Miks on koolilõuna oluline ja kuidas suunata lapsi sööma?“. Seminar aitas paremini mõista koolitoidu rolli laste tervise, õppimise ja heaolu toetamisel.