Õppereis Soome keskendus koolitoidule, toiduharidusele ja toiduraiskamise vähendamisele

Koolitoidu arendamine ei tähenda ainult menüü muutmist või teenuse korraldamist, vaid laiemat vaadet sellele, kuidas toetada õpilaste heaolu ja kujundada teadlikku toidukultuuri. Uute vaatenurkade ja praktiliste ideede saamiseks korraldasime Tartumaa koolide, omavalitsuste ja koolitoitlustuse esindajatele õppereisi Soome. 

15.–17. aprillil 2026 toimunud õppereisil osales 25 inimest eri valdkondadest, nende seas koolijuhid, õpetajad, tugispetsialistid, tervisedenduse ja toitlustusvaldkonna esindajad ning omavalitsuste haridus- ja arendusvaldkonna töötajad. Programmi keskmes olid koolitoit, toiduharidus ja toiduraiskamise vähendamine. Soomes on koolilõunal oluline koht: tasuta soe koolitoit on olnud seal teadlik väärtusvalik aastakümneid ning seda nähakse osana nii laste heaolust kui ka rahvuslikust toidukultuurist.

Tamperes külastati kahte kooli – Tampere rahvusvahelist kooli ja Pyynikintie kooli –, Helsingis Ruukku toiduhariduse keskust ning kuulati ka  Pirkanmaa piirkonna toitlustaja Pirkanmaan Voimia Oy esindajate ja Helsingi linnavalitsuse valdkonnaekspertide ettekandeid. 

Tampere päev andis hea ülevaate sellest, kuidas toiduharidust saab käsitleda loomuliku osana koolikultuurist, haridusest ning laste ja noorte heaolu toetamisest. Tamperes on moodustatud ka koolitoidu töörühm, kuhu on kaasatud eri osapooled linnatasandist koolide ja õpilasteni. Koole toitlustava teenusepakkuja Pirkanmaan Voimia näitel jäi kõlama, et koolitoitlustus ei piirdu ainult köögiga: menüüsid ja söögikeskkonda arendatakse koos õpilastega, toidujäätmeid mõõdetakse regulaarselt ning tagasisidet kogutakse noortele omasel viisil ka sotsiaalmeedia kaudu.

Tampere rahvusvahelises koolis ja Pyynikintie koolis oli võimalik näha, kuidas on korraldatud koolitoitlustus ning millist rolli mängib söögisaal toidukultuuri kujundamisel. Tampere rahvusvahelises kooli 900 õpilasest käib iga päev söömas keskmiselt 825 ning õpilastele on  söömiseks tagatud vähemalt 20 minutit. Toitu valmistatakse alati veidi rohkem, et keegi ei jääks ilma, samas on taldrikujäätmeid vähe ning enamvalmistatud toidu ülejääk suunatakse edasi abivajajatele. Magustoitu pakutakse vaid tähtpäevadel, mitte igapäevase koolilõuna osana. Pyynikintie koolis andsid lisaväärtust kohtumised kooli töötajate ja köögipersonaliga, mis aitasid paremini mõista, kuidas toitlustus, õpikeskkond ja kooli igapäevane toimimine moodustavad ühtse terviku.

Tampere kogemusest jäi kõlama ka see, et õpilaste toidukäitumist ei püüta kujundada üksnes reeglitega, vaid teadliku harjutamise ja kaasamise kaudu. Näiteks on mõnes koolis rajatud õpilastele oma väikesed kooliaiad, korraldatud taimetoidu maitsmise ja retseptide võistlusi ning kutsutud klasse osalema „1000 tühja taldriku” väljakutses. Sellised algatused aitavad muuta koolilõuna noorte jaoks tähenduslikumaks ja meeldivamaks ning seovad toiduhariduse igapäevase koolieluga.

Helsingis keskendus programm toiduraiskamise vähendamisele ja toiduhariduse praktilistele mudelitele. Helsingi eesmärk on vähendada toiduraiskamist 2030. aastaks poole võrra ning selle nimel tehakse süsteemset tööd kogu avaliku toitlustuse võrgustikus.

Helsingi lasteaedade, koolide, haiglate ja hooldekodude toitlustaja Palvelukeskus Helsinki näitel tuli esile, et suur osa toidujäätmetest ei teki mitte taldrikule jäänud toidust, vaid liiga suurest valmistatud toidukogusest. Selle vähendamiseks kasutatakse puudumiste infot, müüakse pärast lõunat ülejäänud toitu soodsamalt ning arendatakse ka tehisintellektil põhinevaid lahendusi, mis aitavad tulevast tarbimist paremini prognoosida. Hea näitena tutvustati ka toidujäätmete vähendamise saadikuid – need on inimesed, kes käivad köökides kohapeal nõu andmas ja aitavad leida praktilisi viise raiskamise vähendamiseks. Samuti harivad toidujäätmete vähendamise saadikud koolides õpetajaid ja õpilasi. 2023. a algatatud on saanud palju positiivset tagasisidet, sest paljudes kohtades on toiduraiskamine vähenenud. 

Helsingi päeva teine pool keskendus toiduharidusele. Soome toiduhariduse ühingus Ruukku tutvustati põhimõtet, et laps õpib sööma eelkõige selle kaudu, kui toit on talle tuttav: meeldima hakkavad need toidud, mida pakutakse järjepidevalt ja eri viisidel. Praktilises töötoas tutvustati Sapere meetodil põhinevaid tegevusi, mis aitavad lastel toitu tundma õppida kõigi meelte kaudu ning toetavad uudishimu ja avatud suhtumist toitudesse.

Õppereis pakkus osalejatele nii süsteemset vaadet kui ka praktilist inspiratsiooni. Nähtu kinnitas, et koolitoitu saab käsitleda palju laiemalt kui vaid toitlustusteenusena – see on seotud õpilaste heaolu, õppimise, koolikultuuri, koostöö ja kestlike valikutega. 

Õppereis toimus koolitoitlustuse arendusprogrammis "Koolipere toidutargaks!" 2024/2025 õppeaastal osalenud koolidele. 
Arenguprogrammi rahastab Tartumaa Omavalitsuste Liit, sh RTK Taotlusvooru: 5.2.1 ATV Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus 2022-2024 - Tartumaa - 20.09.2022-31.12.2024 projektist "Omavalitsuste koolide toitlustusteenuse kvaliteedi parandamise ja toiduhariduse edendamise süsteemi loomine".

Õppereisi korraldas arendusspetsialist Kaidi Randpõld, kaaskorraldaja oli Triin Muiste, kontakte Tampere Linnavalitsusega aitas luua arenguprogrammi "Koolipere toidutargaks!" mentor Marleen Viidul. Soome reisil kogetut vahendas tervisedenduse spetsialist Allan Hallik.