Rootsis koolitoidu korraldusega tutvumas

2.–5. juunini tutvus 15-liikmeline Tartumaa esindus (omavalitsuste spetsialistid, koolijuhid, -kokad ja -töötajad) õppereisil Rootsis Karlstadis sealsete haridusasutuste  toitlustuskorralduse, toiduraiskamise vähendamise ja koolitoidusüsteemiga.

98 084 elanikuga Karlstad on Rootsi suuruselt 21. linn ning Värmlandi maakonna halduskeskus. Valla toitlustusjuht Alain Grenard vastutab 35 haridusasutuse köögi eest, kus töötab kokku 150 kokka ja toitlustuseelarve on 7 miljonit eurot aastas. Kasutatavast toorainest 10% on kohalik ja 35% mahe.

Koolirestoranid ja kokkade väärtustamine

Viimaste aastakümnete jooksul on Alain Grenardi eestvedamisel tehtud Karlstadi haridusasutuste toitlustuskorralduses suuri muudatusi. Kui Grenard oma tööd alustas, polnud koolitoit populaarne ei õpilaste, õpetajate ega ka kogukonna silmis. Samuti oli koolikoka amet madala staatusega.

Tänaseks on kõik koolisööklad muudetud koolirestoranideks, kus töötavad motiveeritud ja professionaalsed kokad – neist enamik mehed. Koolitoit ei ole enam lihtsalt söögikord, vaid oluline osa koolipäevast ja igale lapsele tagatud õigus.

Grenard peab oluliseks, et kokad saaksid töötada kvaliteetse toorainega. Ta on loonud ja arendanud kohalike tootjate koostöövõrgustiku, kus osaleb saadikutena üheksa haridusasutuse kokka. Kuulumine saadikute ringi on vabatahtlik – ja prestiižne!

Kuidas suurendada koolilõuna söömist?

Alain Grenardi tiimil on selged põhimõtted, kuidas õpilasi koolilõunat rohkem nautima panna: 

- Kasuta kvaliteetset ja kohalikku toorainet.
- Anna õpilastele piisavalt aega söömiseks.
- Muuda söögisaal hubaseks ja restoranilikuks.
- Kasuta sisekujunduses rahu ja vaikust loovaid materjale.
- Serveeri toitu esteetiliselt ja puhtalt.

Kuidas väärtustada kokkasid?

Kokkade töö väärtustamine algab õiglasest ja motiveerivast töötasust, millele lisanduvad kõik tööandja pakutavad hüved. Sama oluline kui palk on ka töö sisu ja keskkond, milles kokk tegutseb. Kui kokkadel on vabadus kasutada toorainet paindlikult, olla kaasatud menüüd koostamise ning rääkida kaasa selles, kuidas toitu pakkuda, tunnevad nad oma töös suuremat isiklikku vastutust ja rahulolu.

Otsene suhtlus lastega aitab kokal mõista nende eelistusi ja vajadusi. Oluline on ka see, et kokkadel oleks ligipääs õppimisvõimalustele ning toetav töökeskkond: kvaliteetne köögitehnika, head töötingimused ning toetav ja ühtehoidev meeskond.

Toidujäätmete vähendamine

Karlstadis on toiduraiskamine viidud 10% tasemele. Rootsis keskmiselt raisatakse koolitoitu 51 grammi õpilase kohta päevas (koos joogiga), mis tähendab aastas 10 600 tonni toidujäätmeid ehk umbes 35 miljonit lõunasööki, mille rahaline väärtus ulatub 34 000 euroni.

Toidujäätmete vähendamisel on võtmeroll toiduharidusel – kui õpilased mõistavad, kust toit pärineb ja miks see on oluline, muutub ka nende suhtumine toitu. Ka kokad peavad mõistma, et töötavad väärtusliku toorainega.

Omavalitsuste ja tootjate koostöö

Kohalik toodang ei ole anonüümne kaup, vaid osa toiduharidusest. Tootjad valitakse maksimaalselt 4 tunni kauguselt ning neil on kohustus osaleda aastas vähemalt 4 tundi toiduhariduse tegevustes.

Rootsi omavalitsusjuhid väärtustavad koolitoitu ning on seadnud toitlustuse arendamiseks järgmised eesmärgid: elurikkuse toetamine, kliimamõju vähendamine, toidujäätmete vähendamine, tervisliku toidu pakkumine omavalitsuse üritustel, jätkusuutliku toidusüsteemi tingimuste loomine ja toiduhariduse õppematerjalide kasutuselevõtt koolides.

Toiduhanked

Hankelepingute eesmärk on võimaldada omavalitsusel osta toitu, mille päritolu on selgelt teada ja millel on hariduslik lisaväärtus. See aitab tugevdada sidet kohalike toidutootjate, omavalitsuse toitlustustöötajate ja sööjate vahel. Teadlikkus tooraine tootmisest ja kasutamisest aitab omakorda vähendada toidujäätmeid.

Piirkondlikult hangitakse järgmisi toiduaineid: kuivained ja hoidised (nt jahu, moos, kuivatatud seened, rapsiõli, tatar), hooajalised köögiviljad, kartul, värske liha ja lihatooted, piimatooted ja munad. Hangitud kaupade eest vastutab koordinaator, kes korraldab toodete ladustamise ja jaotamise omavalitsuse kaubajaotuskeskuses.

Kohalike tootjate kaasamist toetavad riiklikult kehtestatud hankekriteeriumid.

Õpilasekeskne koolitoidusüsteem

Rootsi koolitoidusüsteem on selgelt õpilasekeskne – see arvestab laste vajaduste, soovide ja heaoluga. Koolirestoranide sisekujundus sünnib laste ja noorte ideid arvestavalt ning õpilaste tagasisidet kasutatakse uute toitude väljatöötamisel. Erivajadustega õpilastele on loodud rahulik ja toetav keskkond, näiteks saavad nad sööma tulla 15 minutit varem. Lapsed, kes ei talu lärmi, võivad kasutada söögisaalis mürasummutavaid kõrvaklappe. Söögisaalis kehtestatud vaikuseminutid aitavad õpilastel keskenduda söömisele ja teadlikult toitu kogeda.  

Kõik see toetab mitte ainult toitumisharjumuste kujunemist, vaid ka üldist heaolu koolipäeva jooksul. 

Projekti kohta saab lugeda siit.

Lisainfo:
Kaidi Randpõld
arendusspetsialist
+372 5326 8963
kaidi.randpold@tartumaa.ee