Seminar „Koolitoit kui kogukonna koostöö“ tõi Alatskivile kokku haridusasutuste köögipersonali ja toitlustuse eest vastutajad

J. Liivi nim Alatskivi Kooli saali kogunes kuulama ligi 80 inimest, kelle igapäevatöö on meie lasteaia- ja koolilaste toitlustamine või toitlustuse korraldamine.

Pala Kooli õpilane, “Koolipere toidutargaks”  töögrupi liige Karmen esindas seminaril õpilaste vaadet. Karmen rääkis, et täiskasvanud võiksid mõelda sellele, et söömine peab õpilastele olema turvaline – vaja pole liigset survestamist ja kommentaare. Õpilased peavad oluliseks, et toit oleks maitsev, lihtne, tuttav ja isuäratava välimusega, et toitu saab iseteenindusletist valida ja söögisaalis valitseks mõnus, söömist soosiv õhkkond. Ta lisas, et kui on toitlustuskorralduses midagi vaja muuta, siis väärtuslikku infot annab ka õpilaste tagasiside.

Haridusasutuste toitumisnõustaja, toitumisterapeut ja koolitaja Victoria Palusaar avas oma ettekandes määruse „Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ olulisust. Määrust täpsustab selle juurde kuuluv 26-leheküljeline seletuskiri, mis on leitav näiteks veebilehelt toitumine.ee.

Victoria Palusaar tõi välja, et Eesti laste ülekaal on selges kasvutrendis. Selle valguses on väga oluline, et 2025. aasta riiklikud soovitused keskenduvad laste tervist toetavate harjumuste varajasele kujundamisele, tasakaalustatud ja toitainerikka toidu eelistamisele ning liigse suhkru ja töödeldud toidu piiramisele.  

Lapsed saavad koolitoidust 30-35%, koos koolieinega kuni 50–60% oma päevasest toidukogusest. Määrus toetub uutele riiklikele toitumissoovitustele ning lihtsustab toitlustaja tööd, tuues fookusesse keeruliste toitainearvutuste asemel toidugrupid ja selged, arusaadavad piirmäärad: vähem lisatud suhkrut ja soola, parem süsivesikute ja rasvade kvaliteet, suurem rõhk taimsetel valkudel, köögiviljadel, puu- ja kaunviljadel ning kala minimaalkogustel. Samal ajal seab see valmistoodetele konkreetsed nõuded ning kehtestab väikeste laste puhul eriti ranged nõuded vabade suhkrute piiramiseks. Nii saab määrusest praktiline abivahend, mis aitab keerulises ja ebatervislikke valikuid soosivas toidukeskkonnas kujundada lastele järjepidevalt tasakaalustatud, toitainerikka ja tervist toetava toidulaua.

Teise ettekandena pakkus tippkokk ja P. Dussmann Eesti OÜ toitlustusdivisjoni arendusjuht Inga Paenurm praktilise vaate määrusele ning rääkis, milliseid lahendusi on koolitoitlustuses juba kasutusele võetud. Oma pika tipptasemel kokakogemuse najal tõi ta näiteid, kuidas ühendada nõuded ja loomingulisus nii, et toit oleks lastele üheaegselt maitsev, visuaalselt köitev ja tervislik.

Alatskivi Kooli söökla juhataja Natalja Laumets avas omakorda koka ja kohaliku tootja koostöö telgitaguseid. Ta jagas, kuidas tema kooliköögis eelistatakse kohalikku toorainet, millised koostöövormid on talunikega välja kujunenud ning kuidas on katsetatud uusi roogasid, mis lapsi kõnetavad.

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann rääkis maheda ja kohaliku toidu rollist tervisliku ja keskkonnasõbraliku koolitoidu kujundamisel. Ta tõi esile, kuidas mahetoit aitab vähendada keskkonnamõju, toetada kohalikku põllumajandust ning tagada, et laste toidulaud oleks võimalikult puhas ja loodushoidlik. Oma ettekandes näitlikustas ta tavatoidu proovidest tuvastatud taimekaitsevahendite jääkide analüüse ning rõhutas, et mahetoitu iseloomustab pestitsiidijääkide puudumine ja suurem toiteväärtus võrreldes tavatoiduga. Samuti ei kasutata selles kunstlikke värv-, lõhna- ja maitseaineid ja -tugevdajaid, suhkruasendajaid ega muid sünteetilisi lisaaineid. Ta viitas uuringutele, mille järgi on mahetoitu tarbivatel lastel paremad tulemused probleemilahendamise ja lühiajalise mälu testides. Mahetoitu tarbivatel inimestel üldiselt on vähem allergiaid ja põletikke ning väiksem risk selliste raskete haiguste tekkeks nagu vähk, südamehaigused ja insult.

Toitumisterapeut, kokk ja koolitaja Triin Muiste sidus oma ettekande taimse toidu osakaalu suurendamisega uues määruses. Ta rõhutas, et kui koolitoidus on rohkem taimset, võidab kogu kool: lapsed on rahulikumad ja keskendunumad, õpetajad saavad paremini õpetada ning koolipäev kulgeb sujuvamalt.

Triin Muiste jagas koolikokkadele ka praktilisi nippe, kuidas rohkem taimset toitu koolieinetesse lisada ja kuidas lapsi uusi maitseid proovima saada. Ka siin mängib olulist rolli just koostöö õpetajate ja lapsevanematega, kelle hoiakud ja lood mõjutavad last otseselt. Kui lapsevanem räägib koolitoidust positiivselt või neutraalselt, aitab see luua usaldust. Usaldust aitab luua seegi, kui õpetaja koos lastega sööb ja julgustab neidki sööma ning toob toiduteemat lasteni ka erinevates õppeainetes.

Seminar andis osalejatele nii ajakohase ülevaate uutest nõuetest kui ka väga praktilisi ideid, kuidas neid kooliköökides ellu viia. Ettekanded tõid välja, et tõeliselt toimiva koolitoidu taga on koostöö: kokad, koolijuhid, õpetajad, toitumisspetsialistid, kohalikud tootjad ja lapsevanemad saavad ühiselt mõjutada seda, milline toit jõuab laste taldrikule ja millised toitumisharjumused lapsed koolist eluks kaasa saavad.

Seminari korraldasid ja juhtisid Kaidi Randpõld Tartumaa Omavalitsuste Liidust ja Margit Säre Peipsi Koostöö Keskusest.