Tartumaa omavalitsusjuhtide õppereis Islandile keskendus rahvatervisega seotud teemadele

Uudis Toit ja tervis
15. mai

5.-9. mail külastasid Tartumaa omavalitsusjuhid õppereisil Islandile Tartu linna sõpruslinna Hafnarfjörðuri.  Õppereisi eesmärk oli saada teadmisi tervisedendusest Islandil: kuidas toetatakse tervislikke hoiakuid ning mõjutatakse positiivselt inimeste tervisekäitumist, kas ja kuidas kohalikud omavalitsused ning spordiliidud-spordiklubid omavahel koostööd teevad, kuidas on toetatud noorte vabaajategevused, millised on noorte toitumisharjumused ning selle seos tervisenäitajatega ja kuidas on organiseeritud haridusasutuste toitlustus.


Eesti delegatsiooni kuulusid Tartu linnapea Urmas Klaas, Elva vallavanem Priit Värv, Kambja vallavanem Illari Lään, Kastre vallavanem Annika Pajumaa-Murov, Luunja vallavanem Aare Anderson, Nõo vallavanem Maano Koemets, Peipsiääre vallavanem Piibe Koemets, Tartu valla vallavanem Jarno Laur, Peipsiääre vallavanem Piibe Koemets, Tartumaa Spordiliidu tegevjuht Martin Thomson, Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Sven Tobreluts, heaoluvaldkonna juht Kersti Kõiv ja haridusasutuste tervisedenduse spetsialist Allan Hallik.

Õppereisil kohtuti eri osapooltega, kes seisavad hea noorte vaimse ja füüsilise tervise ning tervisliku toitumise eest. 

Õppereis algas kohtumisega Hafnarfjörðuri linnapea Rósa Guðbjartsdóttiriga. Vabaajategevuste juht Stella Björg Kristinsdóttir andis ülevaate noorte olukorrast, sh noori puudutavast statistikast, ennetustegevustest, vabaaja veetmise võimalustest jms.

Noorte tervisedenduses peavad islandlased edu võtmeks nn Islandi mudelit, kus olulisel kohal on ennetus ning mis toimib nelja olulise komponendi koostoimes: 1) lapsevanemate kaasamine; 2) mitmekesised ja enamasti tasuta vabaaja veetmise võimalused noortele; 3) koostöö kooliga; 4) eakaaslaste positiivne mõju.  

Islandi mudeli üks põhimõtteid on pidev kommunikatsioon erinevate osapoolte (pere, kool, huviringid, sõbrad-tuttavad) vahel ja süsteemne teavitustöö, mis tagab, et kõik osapooled saavad tervist toetavate tegevuste olulisusest ühtmoodi aru. Islandlased teadvustavad liikumise olulisust igas vanuses, tervisespordi tegemist toetab oluliselt ka taristu. 

Omavalitsused pakuvad noortele erinevaid tasuta vabaaja veetmise võimalusi, näiteks on ujumine tasuta kuni 18aastastele (koolis on ujumistunnid igal nädalal), pärast koolipäeva viib omavalitsuse korraldatud transport lapsed erinevatesse trennidesse, spordiklubi pakub valikut erinevatest sportimisvõimalustest, et igaüks saaks leida endale sobiva harrastuse.  Tutvuti linna spordirajatistega ning kohtuti Haukari ja Brettafélagi esimehe Magnús Gunnarssoni ja Fimleikafélagi esimehe Vidar Halldórssoniga.

Lasteaedades ja koolides on päeva jooksul 2-3 õuevahetundi, mis toimuvad iga ilmaga. Seda oli näha ka kohal olles - koolide ja lasteaedade mänguväljakud olid lapsi täis.

Märkamata ei jää ka eakad, alates 67. eluaastast on inimestel võimalus tasuta ujumas käia, samuti liiguvad eakad palju, nii värskes õhus kui ka spordisaalis. Tervis on islandlastel hea: kui Islandil on keskmine oodatav eluiga sünnimomendil 82 aastat, siis Eestis vaid 78 aastat. Euroopa keskmine on umbes 81 aastat.  

Oluliseks peetakse ka laste tervise- ja seksuaalkasvatust, mis aitab samuti kaasa noorte vaimse tervise probleemide ennetamisele. Klassitundidele lisaks on korraldatud eraldi aruteluringid poistele ja tüdrukutele, õpilastel on võimalus õpetajale e-keskkonda kasutades anonüümselt küsimused aruteluks ette saata.  Lækjarskóli koolikülastusel andis õpetaja-seksuoloog Kristín Blöndal ülevaate seksuaalkasvatusest ja soouuringutest koolis ning direktor Dögg Gunnarsdóttir tutvustas kooli igapäevaelu.

Island on suutnud kontrolli alla saada noorte alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise: kui 1997. aastal oli 42% Islandi 10. klassi õpilastest viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud, siis 2021. aastal oli vastav näitaja vaid 6%. Samasugune langustrend oli ka noorte seas, kes regulaarselt suitsetavad (1997 23% -> 2021 1%). Alkoholi kättesaadavus Islandil on piiratud, seda müüvad vaid spetsiaalsed riigile kuuluvad poed, mida kogu riigi peale on 51. Alkohol on kõrgelt maksustatud (80% viina hinnast on puhtalt maks), seadusega on lubatud alkoholi tarbida ja osta alates 20. eluaastast. 

Olulisel kohal on noortele suunatud ennetustöös on kogukonna, sh lapsevanemate kaasamine. Õhtusel ajal on korraldatud nn tänavapatrull: kui täiskasvanu näeb mõnda last, kes ei peaks hilisel tunnil enam väljas olema, siis kõnetab ta noort ja juhib sellele tähelepanu ja soovitab tal koju minna. Islandi kolleegid selgitasid, et selline vestlus pidi enamasti töötama, ent tõdesid sedagi, et aegajalt on vaja ka politseid või teise ametnikke kaasata.

Õppereisi Islandile toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Kersti Kõiv
heaoluvaldkonna juht


Uudise fotod: erakogu