Haridusasutuste tervisedendaja aitab kujundada laste tervist toetavat kooli- ja lasteaiakeskkonda

2025. aastal aitas haridusasutuste tervisedendaja Allan Hallik Tartu maakonnas ligi 30 koolil ja lasteaial kujundada keskkonda, mis toetab laste liikumist, vaimset heaolu ja tervislikke valikuid.  Tema eesmärk on aidata haridusasutustel näha tervikpilti, kus erinevad heaolu tahud - liikumine, toitumine, suhted ja õpikeskkond - toetavad üksteist, mitte ei konkureeri omavahel.

Tegime koos Allan Hallikuga ülevaate tema töö eelmise aasta olulisematest teetähistest ja vaatasime, mida on Tartu maakonna koolides-lasteaedades tervisedenduse valdkonnas ära tehtud.

Allan, kui paljude Tartumaa haridusasutusteni sa 2025. aastal jõudsid ja millist tuge neile pakkusid?

2025. aastal osales minu tegevustes ligikaudu 30 Tartumaa haridusasutust ehk pooled maakonna koolid ja lasteaiad ning toimus üle 80 kohtumise, koolituse ja muu tegevuse. Pakkusin nii haridusasutuste töötajatele kui ka õpilastele ja lapsevanematele nõustamist, seminare ja koolitusi peamiselt laste liikumisharjumuste toetamise, vaimset heaolu ja tervist toetava keskkonna kujundamise ning tervist toetava toitumise ja koolitoidu kvaliteedi teemal. Samuti vajasid asutused praktilist nõu, kuidas siduda tervisedendus igapäevase õppe- ja töökorraldusega ning kuidas kaasata sellesse kogu koolipere.  

Milliseid muutusi oled koolides ja lasteaedades oma töö tulemusel juba näinud?

Haridusasutuste nõustamise üks eesmärke on muuta tervisedendus süsteemseks ja põimida see kooli töö- ja õppekorraldusse.  

Näiteks on haridusasutused loonud või taaselustanud tervisemeeskondi, leppinud kokku konkreetsed tervisedenduse tegevuskavad ning sidunud toitumise ja liikumise teemad igapäevaste tegevustega. Mitmes koolis paranes koolitoidu korraldus või teadlikkus toidu mõjust õppimisvõimele ja heaolule ning suurenes laste võimalus päeva jooksul liikuda. 

Suurimaks võiduks pean seda, et tervist toetavaid tegevusi nähakse üha enam osana organisatsioonikultuurist, mitte üksikute projektidena. See loob lastele stabiilsema ja turvalisema keskkonna ning toetab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.

Milline algatus on sulle eriti mõjusa näitena meelde jäänud?

Üheks suure mõjuga algatuseks kujunes maakonnaülene mängujuhtide laager, mille korraldasin koos kolleeg Kaidi Randpõldi, Luunja Kooli huvijuhi Teli Pree, Tartumaa Spordiliidu ja Tartumaa Noortekoguga. Laager tõi kokku Elva Gümnaasiumi, Luunja Keskkooli, Maarja-Magdaleena Põhikooli, Melliste Kooli, Pala Kooli, Puhja Kooli, Tõrvandi Kooli, Ülenurme Gümnaasiumi õpilased ning andis neile oskused eakaaslaste aktiivsuse ja heaolu toetamiseks liikumis- ja mängutegevuste kaudu. Tagasiside oli väga positiivne ning mitmed koolid on hakanud selle eeskujul koostama oma projekte mängujuhtide koolitamiseks. 

Milliseid häid ja inspireerivaid praktikaid oled Tartumaa haridusasutustes näinud?

Mitmes haridusasutuses nägin inspireerivaid lahendusi, mida tasuks teistelgi rakendada. Näiteks toimuvad Kambja Ignatsi Jaagu Koolis „Sõbraks iseendaga“ tunnid, kus keskendutakse vaimse tervise eri tahkudele ja emotsioonidele, et noored õpiksid paremini mõistma nii iseennast kui ka teisi ning oskaksid üksteist toetada. 

Esile tasub tuua ka Tõrvandi Kooli koolirestorani lahendust, mida tuuakse sageli eeskujuks nii Tartumaal kui ka mujal Eestis. Tegemist on kaasaegse lähenemisega koolitoidule, kus söömiskeskkond on meeldiv, valikud läbimõeldud ning toitumiskultuurile pööratakse teadlikult suurt tähelepanu. 

Samuti on mitmed koolid liikumisõpetuses üle läinud oskuspõhiste rühmade ehk oskusgruppide lahendusele. See tähendab, et õpilased ei ole jagatud tundidesse üksnes klasside alusel, vaid erinevatesse rühmadesse vastavalt oma oskuste tasemele. Nii saavad sarnaste võimete ja ettevalmistusega lapsed õppida koos, harjutada uusi liikumisoskusi neile sobivas tempos ning kogeda rohkem eduelamusi. Selline lähenemine toetab nii nõrgemaid kui ka tugevamaid õpilasi ning aitab suurendada liikumisrõõmu ja enesekindlust.  

Lisaks on Tartumaal väga kõrge Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtete rakendamine, eriti just aktiivse vahetunni ja mängujuhtide näol. Neid põhimõtteid rakendavad ka koolid, kes programmiga liitunud pole. Näiteks kogu koolipere ühised liikumisüritused, teadlik töö koolitoidu teemal ning süsteemne koostöö lapsevanematega. Need praktikad toimivad, sest kaasavad kogu kogukonna ning loovad keskkonna, kus tervislikud valikud muutuvad igapäeva loomulikuks osaks.

Millise murekoha sa soovid välja tuua?

Laste ja noorte vaimne heaolu ning sellega tihedalt seotud liikumise, tervisliku toitumise ja ekraaniaja tasakaal. Ükski asutus ei saa seda muret üksi lahendada — vaja on teadlikku koostööd koolide, perede, omavalitsuste ja kogukonna vahel. Kui suudame luua keskkonna, kus tervislik liikumine, kvaliteetne toit, piisav puhkus ja toetavad suhted on loomulik osa lapse igapäevast, on sellel pikaajaline mõju nii õppimisele, tervisele kui ka kogu ühiskonna heaolule.

Kes on sinu töös olnud kõige olulisemad partnerid?

Oluliste partneritena tahan esile tõsta Tartumaa Spordiliitu ning üle-eestilist haridusasutuste tervisedendajate võrgustikku. Koostöö nende partneritega on aidanud ellu viia mitmeid liikumist ja tervist edendavaid algatusi, jõuda rohkemate lasteni ning tuua Tartumaale toimivaid praktikaid teistest piirkondadest.

Haridusasutustes on minu jaoks kõige väärtuslikumad partnerid need õpetajad, juhid ja teised töötajad, kes on valmis ideid vedama ja teisi kaasa haarama. Just nende kaudu jõuavad muutused päriselt igapäevaellu ning püsivad ka siis, kui väljastpoolt tulev tugi väheneb.  

Kui suudame koos luua keskkonna, kus liikumine, kvaliteetne toit, piisav puhkus ja toetavad suhted on lapse igapäeva loomulik osa, on sellel pikaajaline mõju nii õppimisele, tervisele kui ka kogu kogukonna heaolule.

Haridusasutuste tervisedenduse põhimõtetest leiad kokkuvõtte SIIT.