Õppereisi kogemus: jagamismajandus aitab toetada aktiivset eluviisi

Kuidas saaksime muuta Tartumaal sportimise ja liikumise kõigile kättesaadavaks, vähendada ületarbimist ning anda esemetele uus elu? Kuidas siduda need ideed meie igapäevaelu ja kohaliku arenguga selliselt, et võidaks nii kogukond kui ka keskkond? Just nendele küsimustele otsisime hiljuti vastuseid koos Tartumaa Spordiliiduga projekti “Good Cities” partnerkohtumisel Kreekas Kozanis.

Kaks päeva kestnud töötubades keskendusime ennekõike Rootsi headele praktikatele, nagu Fritidsbanken ja Piffl ning kogukondlike parandustöökodade kontseptsioonile, mille eeskujuks sai võetud Budapestis tegutsev Repair Café.  

• Fritidsbanken on Malmös algatatud ja praeguseks üle-Rootsiliseks kujunenud kogukondlik spordi- ja vabaajategevuste vahendite laenutus ehk tõlkes vabaja pank. Kogukonnaliikmed saavad ühiskasutamiseks  annetada kasutatud korralikke sporditarbeid ja igaüks saab neid tasuta laenutada, tavapäraselt kuni 14 päevaks. Lahendus aitab muuta sportimise ja liikumise kättesaadavamaks, pikendada spordivarustuse eluiga, vähendada tarbimist ning tugevdada kogukonnatunnet.
• Piffli on spordi- ja aktiivsete tegevuste vahendite jagamisplatvorm, mis toimib enam kui 190 paigas üle Rootsi. Algatus kasutab ära olemasolevaid väliruume, nagu pargid, koolihoovid ja jalakäijate tänavad. Just neisse üldkäidavatesse kohtadesse on paigaldatud Piffli kastid, mis on täidetud pallide, mänguvahendite ja muu õuemängude varustusega. Varustust saab Piffli mobiilirakenduse kaudu tasuta laenutada kuni kuueks tunniks. Platvormi eesmärk on luua võimalused aktiivsemaks elustiiliks, ilma et takistuseks saaks vanus, huvid või rahaline olukord. 

• Budapesti Repair Cafe on tasuta kogukondlik kogunemispaik, kus keskendutakse asjade parandamisele. Kohapeal on olemas tööriistad ja materjalid, inimesel pruugib vaid oma katkine ese kaasa võtta. Samuti on kohal vabatahtlikud eksperdid, kellel on oskused mitmesugustes parandustöödes. Kui sul parasjagu midagi parandada pole, saad nautida tassikest teed või kohvi, aidata teisi nende parandustöödes või ammutada inspiratsiooni lugemisnurgas, sirvides raamatuid parandamisest ja ise tegemisest.

Kõiki neid algatusi seob sarnane lähenemine, mille keskmes on kogukond, koostegemine, aktiivse eluviisi toetamine ja ressursside targem kasutamine.  Oluline on ka see, et nii liikumisele kui aktiivsetele tegevustele pääsevad ligi ka need, kellel pole võimalik endale spordivahendeid või tööriistu soetada. Näiteks näitab värske Norstati ja Samsungi uuring, et enam kui pool Eesti noortest peab sportimist liiga kulukaks. Uuringu kohta saab lisainfot SIIT. 

Ringmajanduse hea näitena saab välja tuua õppekäigu Grevena linna kaasaegsesse jäätmejaama ja ringmajanduskeskusesse. Keskuses oli hästi läbi mõeldud, kuidas taaskasutus ja materjalide korduvkasutamine võivad olla jäätmejaama toimiv osa. Eriti tähelepanuväärne oli, et teisele ringile päästetud esemed olid hästi hooldatud, kenasti eksponeeritud ja kutsusid kohe midagi kaasa võtma. Keskus meenutas oma olemuselt meie teise ringi kauplusi, kuid seal olid kõik asjad inimestele täiesti tasuta.

22.–23. oktoobril osalesime koos Tartumaa Spordiliiduga Kreekas Kozanis toimunud Interregi Euroopa programmi projekti "Good Cities" kohtumisel, kus arutati, kuidas jagamismajandust paremini siduda kohalike poliitikainstrumentidega ja rakendada praktikasse uusi päriselulisi jagamismajanduse lahendusi. Tartumaa Omavalitsuste Liit on projekti "Good Cities" juhtpartner. Õppereisi kaasrahastas Euroopa Liit.

Fotol Grevena jäätmejaama ringmajanduskeskus. Foto autor Villem Lõbu.

Lisainfo: