Programmis "Koolipere toidutargaks!" osalenud koolid tegid kokkuvõtteid

2025/2026. õppeaastal osalesid arenguprogrammis „Koolipere toidutargaks!“ viis Tartumaa kooli: Juhan Liivi nimeline Alatskivi Kool, Kolkja Lasteaed-Põhikool, Anna Haava nimeline Pala Kool, Vara Kool ja Tabivere Põhikool. Programmi eesmärk on aidata koolidel kujundada keskkonda, kus teadlikud toiduvalikud, tervislikud harjumused, toiduharidus ja vastutustundlik suhtumine toitu on loomulik osa koolipere igapäevaelust.

Arenguprogramm „Koolipere toidutargaks!“ võimaldab igal koolil keskenduda just enda jaoks olulistele koolitoiduga seotud väljakutsetele ning otsused, mida ja kuidas muuta, sünnivad koostöös kooliperega. Igas koolis kavandas juhtkonna, õpetajate, õpilaste, köögipersonali ja lapsevanemate esindajatest koosnev meeskond tegevused, mis koolitoitlustuse ja toiduhariduse arendamiseks ellu viiakse. Programmi kestel juhendasid meeskondi mentorid: toitumisterapeut, peakokk ja koolitaja Triin Muiste ning juhtimisnõustaja Marleen Viidul.

Ehkki iga kool täitis programmis omi eesmärke, oli suund kõigil ühine  - õpilaste toiduteadlikkuse ja tervist toetavate söömisharjumuste kujundamine ning koolitoidu ja kokkade töö väärtustamine.

Programmi tulemusel muutus toiduharidus koolides süsteemsemaks, toiduteemad jõudsid senisest rohkem nii õppetöösse ja koolisündmustesse. Koolid katsetasid uusi viise koolitoidu populariseerimiseks ja uute maitsete tutvustamiseks, tõstsid esile koolikokkade tööd ning lõid võimalusi, et lapsed saaksid ise teha teadlikumaid toiduvalikuid. Mitmes koolis vähenes õpilastel eelarvamus uute toiduainete suhtes ning ühistegevuste kaudu kasvas huvi koolitoidu ja tervisliku toitumise vastu.

Vara Põhikooli eesmärk oli tõsta koolipere toiduteadlikkust, sidudes toiduhariduse senisest tihedamalt õppetöö ja koolisündmustega. Sel õppeaastal toimus koolis mitmeid toiduteemalisi sündmusi ja õpitegevusi, näiteks korraldati õpilastele töötubasid ja muuseumikülastusi ning õpetajad lõimisid toiduteemasid õppeainetesse.  Üks hea näide arenguprogrammi ajal alguse saanud temaatilistest sündmustest oli veepäev.  

Ühised ettevõtmised suurendasid õpilaste huvi toiduga seotud teemade vastu ning tõid toiduhariduse nähtavamalt kooli igapäevaellu. Ka koolisöökla menüüsse lisandus uusi toite ning koolilõuna sööjate arv kasvas.

Anna Haava nim Pala Kooli meeskond soovis üheskoos läbi mõelda ja katsetada erinevaid võimalusi õpilastele uute maitsete tutvustamiseks, et julgustada neid koolisööklas toite proovima ja aidata kaasa tervislike toitumisharjumuste kujundamisele.  Toimusid mitmed toitusid ja toiduaineid tutvustavad teemanädalad, näiteks porgandi-, leiva- ja oanädal, ning õpilasi kaasavad toiduvalmistamise üritused. 

Teadliku suunamise tulemusel on noored hakanud senisest rohkem hindama toite ja toiduaineid, mis varem võõristust tekitasid, näiteks nagu oad, herned, porgand, must leib ja hummus. Igal klassil on nüüd kooliaias oma kastpeenar, mis aitab õpilastel paremini mõista toidu teekonda seemnest taldrikule.

Õpilasi julgustati koolisööklas uusi toite proovima ning maitsemaailma avardati nii kodundustundides, kokandusringis kui ka teiste õppeainete kaudu. Näiteks valmisid kunstitundides köögivilju ja maitsetaim tutvustavad plakatid ning 8. klassi õpilane koostas loovtöö toidutarkusest. Programmi käigus rajati kooli õuele ka maitsetaimede kast, mis pakub võimalusi maitsete tundmaõppimiseks.

Kolkja Lasteaed-Põhikool võttis eesmärgiks tõsta kogu koolipere teadlikkust tervislikust toitumisest. Õppeaasta jooksul leidis tervislik toit ning toiduainete seos enesetundega käsitlemist nii koolitundides kui ka koolitustel ja ühistegevustes.

Üheks näiteks toiduteadlikkuse suurendamisest oli tervisliku toidu teemaliste plakatite valmistamine. Õpilased kujundasid koolisööklasse plakatid teemal "Tervislik toit - miks ja millal?" ja "Tervislik magustoit". Selleks pidid nad teemaga põhjalikult tutvuma, iseseisvalt materjalidega töötama ja grupitööna sõnumid kavandama.  

Tabivere Põhikoolis pöörati tähelepanu nii söömiskeskkonnale kui ka õpilaste kaasamisele toiduvalikute tegemisel. Kooli eesmärk oli kujundada keskkond, kus toiduteadlikkus on loomulik osa igapäevaelust nii söögisaalis kui  ka klassiruumis.

Üks lihtne, kuid mõjus muudatus oli söögisaali paigutuse ümberkujundamine – pikkade laudade asemel loodi väiksemad laudkonnad, mis võimaldavad õpilastel ise valida, kellega nad koos lõunat söövad. Toiduteemad jõudsid ka klassiruumi ja praktilistesse tegevustesse, näiteks uudishimupäeval tutvusid klassid erinevate aed- ja juurviljadega, õppides neid märkama, tundma ja eristama. Kooli menüüs on igakuiselt taimetoidupäev, et tutvustada lastele uusi maitseid ja näidata, et tasakaalustatud koolilõuna ei pea alati sisaldama liha.

Olulisel kohal oli ka kogu koolipere kaasamine toiduharidusse, mille üheks näiteks on kooli kogukonnakohvik, kus lapsevanemad ja koolitöötajad saavad uusi teadmisi tervist toetavast toitumisest.

Arenguprogrammi “Koolipere toidutargaks!” on välja töötanud Tartumaa toiduhariduse ja toitlustuskorralduse juhtgrupp ja EMÜ Mahekeskus koostöös Tartu Biotehnoloogia Pargiga. Kaasrahastab Euroopa Liit. 

Loe ka eelmisel õppeaastal programmis osalenud koolide kogemuslugusid.

Foto: Anna Haava nim Pala kool. Koolitoit Pala koolis.