Tartumaa noorte heaolu võrgustik otsib toimivat koostöömudelit noorte paremaks toetamiseks

26. märtsil toimus Tartumaal noorte heaolu võrgustiku kolmas kohtumine, mis keskendus sellele, kuidas kujundada eri valdkondade koostööst toimiv ja järjepidev mudel noorte toetamiseks. Kui varasematel kohtumistel oli fookus partnerite kaasamisel, üksteise tundmaõppimisel ja võrgustikutööst ühise arusaama loomisel, siis seekord arutati juba konkreetsemalt, millised peaksid olema osapoolte rollid, vastutus ja koostöökorraldus. 

Tartu maakonna noortegarantii tugisüsteemi koordinaator Jaanika Orav sõnas, et noorte heaolu võrgustik on viis, kuidas liikuda lähemale noorte teadlikule toetamisele. „Võrgustik on ka oluline partner otsustajatele, pakkudes sisendit poliitikakujundamisse ning aidates kujundada lahendusi, mis lähtuvad noorte tegelikest vajadustest ja spetsialistide praktilisest kogemusest,“ sõnas Orav.

Võrgustiku tuumiku moodustavad Tartumaa kohalike omavalitsuste, Tartu Kriminaalhooldusosakonna, Politsei- ja Piirivalveameti, Rajaleidja, Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi, AS Hoolekandeteenuste esindajad ning noortegarantii tugisüsteemi spetsialistid üle maakonna. Kuivõrd need osapooled puutuvad noortega kokku eri olukordades, aitab koostöö näha noore vajadusi tervikuna ning vähendada riski, et tugi jääb killustatuks või hilineb.

Varasemate võrgustikukohtumiste arutelud on näidanud, et mitteõppivate ja -töötavate noorte toetamine eeldab usalduslikku kontakti, järjepidevat tuge ning valdkondade ülest koostööd. Tartumaal on noorte toetamiseks olemas mitmeid teenuseid ja spetsialiste, kuid seni ei ole koostöö nende vahel olnud piisavalt koordineeritud, mistõttu võib noor jääda eri süsteemide vahele või ei jõua abi temani õigel ajal.  

Kolmanda võrgustikukohtumise üks selge tulemus oli suund edasiliikumiseks: võrgustik ei saa jääda pelgalt infovahetuse tasandiks, vaid selle eesmärk on töötada välja praktiline maakondlik koostöömudel, kuidas noori eri valdkondade spetsialistide koostöös võimalikult tõhusalt toetada. Selline koostöö on vajalik, et muuta noore jaoks abi senisest kättesaadavamaks, selgemaks ja sidusamaks – noor ei pea ise süsteemide vahel ekslema, vaid jõuab kiiremini sobiva toe ja teenuseni.  

Tartu linna noortegarantii tugisüsteemi koordinaator Elen Hermanson tõi esile, et noorte toetamine on tõhus just eri valdkondade spetsialistide koostöös. „Iga spetsialist toob endaga kaasa uskumatu väärtuse ja ainulaadse panuse, mille ühendamisel saame tulemuslikult toetada noori teel iseseisva elu poole,“ selgitas Hermanson.

Kolmas kohtumine näitas, et võrgustik on liikumas aruteludest praktilisema koostöö suunas. Järgmiseks on plaanis täpsustada võrgustiku eesmärgid, struktuur ja rollid, kaardistada liikmete panus noorte ning nende lähedaste heaolusse ja koostada selge tegevuskava. Samuti soovitakse kaasata täiendavaid partnereid: noorte endi, kogukonna, meditsiinivaldkonna ja Eesti Töötukassa esindajaid.