Üks tähelepanelik täiskasvanu võib muuta lapse elu - märka ja aita

Uudis Noored Heaolu Ennetus Elukeskkond
1. juuni

Lastekaitsepäev tuletab meelde, et iga laps vajab turvalist kasvukeskkonda - mitte ainult koolis, vaid igapäevaselt. Kooliaasta lõppedes kaob paljudel lastel üks oluline turvavõrk, õpetaja või koolitöötaja, kes märkab muutusi. Suvel veedavad lapsed rohkem aega kodus ja kogukonnas. See tähendab, et täiskasvanute roll märkajana muutub veelgi olulisemaks. Vahel võib üks lihtne küsimus “Kuidas sul päriselt läheb?“ anda lapsele tunde, et ta ei ole oma murega üksi.

Lähisuhtevägivald ja hooletusse jätmine ei kao koolivaheajaga – vägivald ei puhka. Suvekuudel kasvab lähisuhtevägivalla väljakutsete arv, samuti suureneb suvel ära jooksnud laste arv, mis viitab, et kõik lapsed ei tunne end (oma kodus?) turvaliselt.

Lapsed veedavad suvel rohkem aega ka internetis. Kui trennid ja kool on pausil, võib osa riskikäitumisest liikuda digikeskkonda, kus mured jäävad veelgi nähtamatumaks. Laps ei pruugi ise abi küsida, eriti kui ta kardab või ei oska oma olukorda sõnastada.

Mida märgata?
• Äkilised muutused lapse käitumises: enesesse tõmbumine, ärevus, agressiivsus.
• Hirm täiskasvanu ees või soovimatus koju minna.
• Laps veedab tavapärasest rohkem aega üksi või internetis.
• Laps otsib võimalust kodust eemal olla või on juba sealt lahkunud.
• Füüsilised või emotsionaalsed märgid, millele ei ole selget selgitust.
Kui miski tundub vale, tasub seda tunnet usaldada.

Mida teha?
• Küsi rahulikult ja turvaliselt: „Kuidas sul päriselt läheb?“
• Lase lapsel rääkida omas tempos.
• Ära süüdista ega survesta.
• Kui kahtlus jääb, ära jää üksi otsustama – küsi nõu spetsialistilt.

Kuhu pöörduda?
• Lasteabi telefon 116 111 või veebivestlus lasteabi.ee on tasuta ja ööpäevaringne.
• Hädaolukorras tuleb helistada 112.
• Omavalitsuse laste heaolu spetsialist.

Abi küsimine ei tee olukorda hullemaks, vaid võib muuta selle turvalisemaks.

Abi küsimine või abi pakkumine ei ole pealekaebamine. See on hoolimine ja lapse aitamine. Meil kõigil on vastutus märgata ja kohustus reageerida, kui laps võib olla hädas.

Allikas: Sotsiaalministeerium