Kaasaegne kultuurikorraldus tähendab kogukonna juhtimist

15. juuni
Foto: Kaidi Randpõld

Kaasaegne kultuurikorraldus peab suutma targalt juhtida kohalikku kogukonda, et säiliks aktiivsus ja inimesed. Haldusreform on senised piirjooned ja suhted segi paisanud ja seetõttu on ülioluline toimetada targalt ning metoodiliselt, et säilitada olemasolevat ja sidustada seni erinevates piirkondades toimetanud kogukondi ühtseks koostöövõrgustikuks.

Tartumaa arengustrateegia uuendamisel kultuurivaldkonna võtmeküsimusena fookuses hästi toimiv kogukonnatöö, mis on valdkonnaülese koostöö aluseks.  
Samuti on Tartumaa koos lõuna Eesti 19 omavalitsusega 2024 aastal Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi osa. Programmi üheks olulisemaks väljakutseks on hästi toimiv kogukonnatöö, mis on võtmeküsimus Tartu 2024 regionaalse programmi loomes.

Soov õppida parimatest kogukonnatöö praktikatest on planeeritud alates 2022. a kevadest kuni 2023. a kevadeni külastada erinevaid paiku, kus on juba loodud ja toimivad koostöövõrgustikud ning õppida nende kogemustest.  
Esimene õppereis viis Tartumaa spetsialistid Hargla kanti. Päevase õppereisi jooksul tutvuti piirkonna aktiivsete kogukonna liikmetega, kes lahkelt avasid "ukse" ning lubasid sisse piiluda, kuidas, miks, milleks, kelle jaoks see hakkaja kogukond Eestimaa alguses toimetab.

Antud piirkonna üheks märksõnaks on aktiivne, ühtne ja toimekas KOGUKOND, kes ise julgelt juba aastaid arendab piirkonda. Aastate jooksul on olnud mitmeid põnevaid FOOKUSTEEMASID - väikeettevõtlus, uute elanike piirkonda meelitamine, turism ja haridus.
Kohalik kogukond on mõistnud, et igapäevased tegevused on otsesemalt või kaudsemalt alati seotud olnud KULTUURIGA. Kõike seda on tehtud erinevate MTÜ-de poolt, kui ka piirkonda arendava koostöövõrgustik KOTUS alt, toel ja koostöös.            
Piirkonnal läheb hästi ja toimekalt, üheks heaks näitajaks on ka see, et alates 2018. aastast on elanike arv iga-aastaselt kasvanud!

Hargla kant asub Valgamaal, Valga vallas - täpselt seal, kus saavad kokku Valga-, Võru- ja Lätimaa - veelgi täpsemalt seal, kus algab Eestimaa.
Hargla kandi moodustavad viis küla - Tõrvase, Kalliküla, Hargla, Sooblase ja Tsirgumäe. Kokku elab ja toimetab neis külades 301 sissekirjutusega elanikku.

Õppereisi seadis meie palvel kokku koostöövõrgustik „KOTUS“ eestvedaja Rasmus Onkel, kes selgitas, et koostöö aluseks on sarnane mõtteviis ning maapiirkonnad mõtlevad ühtemoodi, ja see on erinev linnapiirkondade mõtteviisist. Koostöövõrgustik „KOTUS“ on asutatud 2.05.2012 ja tegutseb 98% projektipõhiselt.

Rasmus Onkel rääkis: „Tee asja hingega ja hästi - siis inimesed tulevad sinu tegemistega kaasa“. Nii on ühiselt loodud kogukonnaköök ja välja on arendatud piirkonna tunnussündmus „UMA ÜÜLAAT“ ja veel palju muud.
Koostöövõrgustiku tegevuste kaudu on kasvanud piirkonnas turismiettevõtjate arv, kui algselt tegutses Hargla kandis 2-3 turismiteenuse pakkujat, siis nüüd saab 5 päeva põhjalikult ära sisustada. Kõrgel tasemel on neil näiteks toitlustusteenus, mis sai hoo sisse covidi ajal, mil kõik asusid kodudes kokkama.

Piirkonna tunnussündmus on "UMA ÜÜLAAT" on kontseptsioonilt nii eriline, et turundusega ei olegi vaja tegeleda, inimesed tulevad lihtsalt ise kohale. Suursündmuse taga on terve kogukond, kes panustab vabatahtlikult.
Piirkonna turismikaart ei tutvusta ainult turismiteenuse pakkujaid, vaid ka nt noortekeskused on kaardil ära märgitud. Noortekeskused kasutavad kaarti enda visiitkaardina ja see läbi tutvustavad kogu piirkonda. Niisamuti toimuvad teised asutused. Koostöövõrgustiku algatus on ka kohalik kinnisvararubriik, mis tõi kaasa nö kinnisvara mulli. Tänaseks on kõik müügis olnud majad-korterid endale omanikud leidnud ja sellega on piirkonda uusi elanikke juurde tulnud.

Ka kohaliku kooli toimimise eesmärgi on kool koos kogukonnaga lahti mõtestanud järgmiselt - olla piirkonnale väga hea teenusepakkuja. Fookuses on lasteaia, kooli ja kogukonna koostöö. Kui algselt oli kooli nõrkuseks see, et kogukonda polnud kaasatud, siis nüüd on kõik osapooled ühistes aruteludes ning üheskoos otsustakse, milline peab olema koolielu piirkonnas ja kuidas õppetööd korraldada.

Koostöövõrgustiku moto on: Kõik on võimalik, isegi igas Eestimaa paigas!
KOTUS - Üts hää paik!
Lähemalt saab lugeda: www.kotus.ee

Puukujur Andres Rattasepp, kes on suur kogukonna aktivist rääkis, et tänu koos tegutsemisele ja kokku hoidmisele kogukonnas on uusi elanikke juurde tulnud ja nt piirkonna ühest külast, kus elasid peamiselt eakad, on saanud 7 aastaga küla, kus elavad nüüd valdavalt noored pered.

Puukujur on väga uhke kogukonna üle ja sõnab, et siinkandis on eestvedajaid ehk vedureid mitu ja kõik löövad kaasa – see on olemise viis - hakkama saamise viis. Siia tullakse elama teadmisega, et kõik tuleb ise luua. Uued tulijad võetakse põliste põlvede poolt väga soojalt vastu. Andres on kogukonda panustades ja kogukonnast motivatsiooni saades arendanud hobist viimase paari aastaga tegevuse, mis toob talle ja perele leiva lauale. Ringi liikudes piirkonnas on näha mitmeid Andrese poolt loodud puidust kujusid/taieseid/objekte. Andres on enda töödega piirkonnale positiivset kuvandit aidanud luua nii kogukonnas, Eesti tasandil kui ka üle piiri. Lähemalt saab lugeda: www.puuskulptuurid.ee

Tsirgumäe Toidusalu on just Harjumaalt Valgamaale kolinud noore pere algatus. Heldor ja Eliise kolisid Hargla kanti elama ca 4 aastat tagasi. Juba esimestel päevadel piirkonda külastades "neelas" kogukond nad alla ja neist said aktiivsed "Uma üülaada" korraldajad. Pärast seda on nad lahutamatud kogukonnaliikmed ja panustajad. Nad on loonud 2 aastat tagasi ettevõtmise nimega Tsirgumäe Toidusalu, mille eesmärgiks on kasvatada nende talu maadel võimalikult palju erinevaid taimi, tehas seda loodussõbralikult ja mulda mitte kurnavalt. Näha saime erinevaid katsetusi ja lähenemisviise toidu kasvatamisel ning saime osa põnevatest ettevõtmistest ja projektidest, kuidas nad oma toidusalu arendavad.

Toidusalu on ülemaailmne liikumine, kus on tegevad 28 liiget erinevatest riikidest, kes tegutsevad ühise kokkuleppe ehk pühakirja järgi. Perekond kasvatab toitu mahedalt ja nende eesmärgiks on  luua 9 ha suurune nö toidumets. Oma tegemistes võtavad nad eeskujuks teisi toidusalusid üle maailma. Nende toidusalu on kõige põhjapoolsem ala. Siin käivad abiks vabatahtlikud näiteks Saksamaalt, Ukrainast, Hispaaniast. Lähemalt saab lugeda: https://foodforest.ee/ 

Õppereis lõppes Napoli stiilis Puusepa Pizza paviljonis Taheva külas. Puusepa Pizza idee sai hoo sisse „Uma üülaadalt“ ja nüüd pakuvad ettevõtlikud naised Kätlin ja Annet igal nädalavahetusel Napoli stiilis käsitöö pizzat Valga keskväljakul Kesk tn 19 hoovi paviljonis, Taheva külas igal nädalavahetusel alates jaanipäevast ja kindlasti ka „Uma üülaadal“. Lähemalt saab lugeda: https://www.puusepapizza.ee/  

Järgmise etapina püüame minna valitud organisatsiooni tegevustesse sisse, täites mõnd endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet. Olgu sees siis vabatahtlikuna, sündmuse tarbijana või tagasisidestajana. 

Programmi autor Astrid Hallik
Ülevaate pani kokku Kaidi Randpõld