Tartumaa arengustrateegia inspiratsioonipäev

23. jaanuar
Foto: Erakogu. Pandeemia ajal leidsid koroonapiirangute tõttu muidu kontoris töötavad inimesed end tihti hoopis köögist. Vasakult: köögijuht Inga Hanni, juhataja Krista Loog, raamatupidaja Triinu Umal. 
11. jaanuaril 2023 ERMis toimunud uuendatud Tartumaa arengustrateegiat 2040 tutvustaval inspiratsioonipäeval jäi osalejate poolt sõnapilve kõlama, et aastal 2040 on Tartumaa õnnelik, innovatiivne, tark, roheline ja kööstöine paik.

Päeva avas Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ja Tartu vallavanem Jarno Laur, kes kutsus kõiki üles liigutama ja seda kahes võtmes - esiteks võtma osa arengustrateegia elluviimise tegevustest, panustama igakülgselt, et kokkulepitud teemad muutuksid tõelisuseks ning teiseks, et igaüks investeeriks Liikumisaasta valguses iseenda tervisesse ja heaolusse.

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja ja sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor PhD Margit Keller tunnustas 330 tartumaalase poolt valminud tööd: “See on sisukas dokument, kus välja on toodud komplekssed probleemid, millele ei ole lihtsaid lahendusi. Siin on kirjas, mida me teeme, kuid arengudokument võiksid kajastada ka kokkleppeid selles, milliseid tegevusi me enam ei tee, millised tegevused lõpetame ära.” Ettekandes “Rohepööre - valdkondade ülene väljakutse” selgitas teadlane, et Tartumaa väljakutsed on tagada inimeste heaolu (tervis, haridus, kultuur), kestlik ruumiloome, ergutada ettevõtlust, tegeleda sihikindlalt CO2 vähendamisega ja valmistuda kriisidega toimetulekuks. “Me oleme inimkonnana planeedi 9 taluvuspiirist 6 ületanud, seega on vaja kiirelt üheskoos tegutseda,” kutsus PhD Margit Keller üles tartumaalasi oma panust andma elukeskkonna säilitamiseks.

Tartu Ülikooli Liikumislabori juhataja PhD Merike Kull andis nõu, kuhu investeerida: “Enese tervise eest hoolitsemine ei ole egoistlik, vaid see toob kasu kõigile. Tuleb ette võtta liikumisampse, et nii läbi liikumise häkkida ajutegevusse ja luua õnnetunnet ning elada rõõmsa, teotahtelise ja tervena pikki aastaid,” rääkis Merike Kull. Ta tõi näiteid Soome uuringust, mis näitas, et madal füüsiline aktiivsus ja kõrge istuv käitumine on märkimisväärsed ühiskondlik kulud. Soomlased hoiaksid kokku 1 miljard eurot, kui 50% elanikkonnast oleks füüsiliselt aktiivne. “Piisab, kui liigume päevas aktiivselt 30 minutit - seda ei ole ju üldse palju!” kutsus Kull alanud Liikumisaastas enda tervisesse investeerima.

PhD Kadri Haljas, Peipsiääre vallas elav maailmakodanik ja ettevõtja, märkis ära, et arengustrateegias, mis on muidu võimas ja tugev dokument, on liiga vähe käsitletud vaimse tervise valdkonda. Oma ettekandes “Vaimne tervis on investeering mitte kulu” tõdes Haljas, et läheb veel aega, kui ka kodus õhtusöögi lauas julgeme välja öelda, et mul on ärevus. “Kõik me peame võtma vastutuse iseenda heaolu eest. Me ei saa tagasi keerata aega ja mõelda, milline oleks elu ilma ekraanideta, kuid me saame arvutis olemise harjumusi kujundada,” kinnitas Haljas. Ta on iduettevõtja Triumf Health asutaja ja tegevjuht, kes eelmisel aastal võitis World Summit Awards (WSA) tervise ja heaolu kategooria auhinna vaimse tervise mänguga Triumfland Saga.

Marek Alliksoo, SKYCORP tegevjuht, avas tulevikku teemadel mehitamata lennundus ja vesinik. Huvitavad märksõnad Alliksoo ettekandest olid: Airbus Lifesaver - mehitamata ja mehitatud õhuruum elupäästvate tegevuste jaoks; Tartu U-Space sandbox - olla paik, kus ettevõtted saavad tulla testima, arendama ja ärimudeleid välja töötada; Tartu lennujaam - keskus droonidele, õhutaksodele, siin on võimalus vesinikul ja elektril töötavatele õhusõidukitele; Kasutust leiaks mitmetel aladel - elupäästvad tarned, sotsiaalteenused, inspektsioon, intsidentidele reageerimine, metsa ja põllumajanduse seire jne.


Iga fookusvaldkonda - elukeskkond, heaolu, ettevõtlus ja liikuvus - avasid kohalike omavalitsuste juhid.

Elva vallavanem Priit Värv selgitas elukeskkonna valdkonda tutvustades, et ees on ootamas tihe töö kliimateadlikkuse tõstmisel. “Meie inimesed peavad olema valmis kriisidega toimetulekuks, olgu selleks torm, tugev vihm või palav päike, me peame teadma, kuidas kavanda ja rajada elukeskkonda ning olla ka ise kogukonna, kui ka üksikisiku tasandil valmis keerulised ajad üle elama,”selgitas vallavanem.

Kastre vallavanem Priit Lomp avas heaolu valdkonna sisu: “Turvalisus on seoses Ukraina sõjaga saanud teise tähenduse, samuti on vaja uuesti läbi mõtestada, mis või kes on kogukond. Peame üheskoos seisma enda inimeste vajaduste eest ja vaatama siinkohal ka riigi poole, sest meil on valdkondi, kus kohalik omavalitsus ei saa iseseisvalt hakkama ja seetõttu tekivad olukorrad, kus võitjaid ei ole. Näiteks logopeed meie valla lasteaeda ei tule kahjuks ülikoolipingist, vaid Tartu valla või Luunja valla haridusasutusest, seega ei toimu edasiminekut.”

Nõo vallavanem Maano Koemets tõdes ettevõtlus valdkonda sisse juhatades, et KOVide eelarve Tartumaal on kokku niisama suur, kui mõnel ettevõttel kasum, seega me saame olla headeks partneriteks. “Tugistruktuurid saavad väikese eelarve, kuid targa käitumisega toetada ettevõtluse arengut. Me oleme põllumajanduspiirkond, mis annab mõtte Tartumaale kui toidupiirkonnale, millele omakorda loob väärtus väiketootja. Me peame toetama inimesi, kelle on võime uus idee või leiutis muuta uuenduseks, sest nii toetame me ettevõtlikkust!” rääkis Koemets.

Peipsiääre vallavanem Piibe Koemets selgitas liikuvus valdkonda avades, et enne kui midagi ära jätame, peame midagi kohe asemele pakkuma. “Kui soovime, et inimesed muudaksid liikumisharjumusi, siis on vaja koos nendega välja arendada parimad ja mugavamad lahendused eri transpordiliikide vahel. Samuti soodustada jalgsi- ja jalgrattal liikumisi,” kutsus vallavanem koosloomelisele arendustööle.

Inspiratsioonipäevaga sai läbi maakonna arengustrateegia uuendamise protsess, kuid tõsisem töö alles algab. Sihid on paika seatud, kuid nüüd on vaja läbi tegevuskava maha märkida ka rajad, kuidas sihtideni jõuda. 



Koostas Kaidi Randpõld