Uuenev seadus annab omavalitsustele suurema otsustusvabaduse

16. mai
Foto: Kaidi Randpõld

Uuenev seadus annab omavalitsustele suurema otsustusvabaduse
Rahandusministeeriumi pressiteade
12.05.2022

Valitsuses heaks kiidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused tähendavad linnade ja valdade jaoks edaspidi suuremat otsustusvabadust ning linna- ja vallaelanike jaoks laiemaid otsedemokraatia- ja osalusvõimalusi, et kodukoha otsustes saaks rohkem kõlada kohalike inimeste hääl.

Peamise suunana annavad tehtavad muudatused omavalitsustele oma sisemise töö ja kohaliku elu küsimuste korraldamiseks võrreldes varasemaga suurema enesekorraldusõiguse. „Et linnadel ja valdadel oleks rohkem voli otsustada, millal ja kuidas oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendada,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab

Ministri sõnul oli seaduse muutmise üks suuremaid eesmärke muuta paindlikumaks ka inimeste osalusvõimalus ja kaasamine kohalikesse küsimustesse. „Muudatuste kohaselt ei peaks kohalike elanike algatus enam olema esitatud õigusakti eelnõuna, vaid põhjendatud kirjaliku pöördumisena ning algatada saaks ka rahvaküsitlust,“ selgitas Aab. „Seni oli õigus rahvaküsitluse korraldamise üle otsustada vaid volikogudel, ent kindlasti leidub küllaga olulisi kohaliku elu küsimusi, mille kohta inimesed sooviksid omal algatusel arvamust avaldada.“ 

Seaduse muudatuste väljatöötamise tingis ajakohastamise vajadus, kuna seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi. „Eks see seadus on tegelikult hästi ajale vastu pidanud ning oli üldjoontes toimiv ja omavalitsustes igapäevaselt rakendatav ka enne,“ sõnas revisjoni koordineerinud rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik Sulev Valner. „Seadust on tegelikult erinevatel aegadel üksikute küsimuste lahendamiseks kokku 99 korda muudetud, kuid lõpuks tuli regulatsioon ikkagi tervikuna üle vaadata, kuna paljud seaduse kohaldamisprobleemid kerkisid üles näiteks haldusreformi käigus, mil ühinenud omavalitsused pidid omale uued õigusaktid kehtestama,“ selgitas Valner.  

Valdavalt puudutavad muudatused sätete normitehnilisi ja keelelisi täpsustusi. Lisaks on korrigeeritud sätteid, mis on varemalt tekitanud tõlgendusraskusi, reguleeritud üles kerkinud küsimusi, ühtlustatud terminoloogiat ja vähendatud seaduste mahtu.

Peamised muudatused:

  • valla- ja linnaelanikud saavad nüüd esitada rahvaalgatusi (vähemalt 1% elanike poolt) ka vabas vormis kirjalikult ja põhjendatuna, mitte vaid eelnõuna. Lisaks on võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, kui see on vähemalt 10% vastava omavalitsuse elanike soov;
  • siseauditeerimine ei ole enam võimalus, vaid kohustus, et aidata kaasa omavalitsuse tegevuse õiguspärasusele. Vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb läbi viia siseaudit, milleks võib palgata vastava kvalifikatsiooniga inimese või teenust sisse osta;
  • peatatakse volikogu liikme volitused eelnõu järgi sarnaselt omavalitsuse ametiasutuses töötamisega ka omavalitsuse ametnikuna töötamise ajaks;
  • vähendatud on omavalitsuse sisemise töökorralduse reegleid – vähem õigusakte, mida saab anda vaid volikogu ning küsimusi, mida seni pidi reguleerima vaid valla või linna põhimäärus;
  • lisatud on, et volikogu ja valitsuse istungite läbiviimiseks võib kasutada elektroonilisi vahendeid;
  • tõstmaks volikogu ja valitsuse määruste juriidilist kvaliteeti, peab kõigi volikogu ja valitsuse määruste juures edaspidi olema hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele vastav seletuskiri;
  • valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid eelkõige keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. täpsustatakse omavalitsuste enesekorraldusõiguse ulatust – omavalitsuslike ülesannete täitmisel saab omavalitsus üldjuhul ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra, samuti lisatakse omavalitsuslike ja riiklike ülesannete tuvastamise reeglid;
  • omavalitsusel on nüüd võimalus talle seadusega pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle anda teisele omavalitsusele, mis seni toimus valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu.

Täpsemalt saab muudatustega tutvuda eelnõude infosüsteemis.  


Seaduseelnõu on suunatud edasiseks menetlemiseks Riigikogule, muudatused peaksid jõustuma 2023. aasta 1. juunil.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ülevaatamine on osa valitsuse tegevusprogrammist, mille kohaselt lähtutakse avaliku sektori ülesannete täitmisel subsidiaarsuse põhimõttest ja seistakse tugeva kohaliku omavalitsuse eest.

 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse revisjoni läbiviimiseks kutsus riigihalduse minister 2019. aastal kokku laiapõhjalise eksperdikomisjoni, kuhu kuulusid valdkonna pikaaegsed akadeemilised eksperdid, riigi eri institutsioonide ning omavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad. Eksperdikomisjon arutas põhjalikult läbi kõik seaduse osad ning andis omapoolsed soovitused, lisaks telliti mitmeid eksperdiarvamusi. Tulemaste põhjal koostas rahandusministeerium seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ning seejärel muudatuste eelnõu. Komisjoni töö materjalid: https://omavalitsus.fin.ee/koks.

 

Geili Heinmaa

peaspetsialist | kommunikatsiooniosakond
Tel 611 3119 | 5850 3951  geili.heinmaa@fin.ee
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn