Pidulikul kontsertaktusel anti üle Tartumaa teenetemärgid

Uudis
23. veebruar
23. veebruaril, Eesti Vabariigi 106. aastapäeva künnisel tänas ja tunnustas Tartumaa Omavalitsuste Liit pidulikul kontsertaktusel tartumaalasi, kes on andnud pikaajalise väljapaistva panuse Tartumaa majandusse, kultuuri ja inimeste heaolusse. Aastapäevakõnega esines Tartumaa Omavalitususte Liidu juhatuse esimees Jarno Laur ja muusikalise tervitusega laulja Haldi Välimäe.


Jarno Laur andis teenetemärgi Tartumaa Kuldne Tammeoks pidulikult üle kolmele tartumaalasele pikaajalise väljapaistva tegevuse eest Tartumaa ja Eesti elu edendamisel. Teenetemärgi pälvisid loomaarst ja ettevõtja Aare Kalson, spordipedagoog ja -teadlane, Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull ja orkestrant, SA Eesti Kontsert Vanemuise kontserdimaja kauaaegne juht Kulvo Tamra.
Teenetemärgi kavaleride lühitutvustust saab lugeda siit.

Aastapäevakõnes väljendas Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Jarno Laur uhkust selle üle, et Tartumaa koos naabermaakondadega on 2024. aastal koduks Euroopa kultuuripealinnale. “Kultuur on aidanud meil rahvana püsida, see on inimeseks olemise oskus, mille iga põlvkond annab edasi järgmisele,” tõdes Laur.    

Ta tõi välja, et aastakümneid on Eesti kultuuri üks eriomane joon olnud usk sellesse, et haridus on tee parema elu juurde nii vaimses kui ka ainelises mõttes. “Mis juhtub siis, kui noortes idaneb veendumus, et kuidagimoodi elab ära ka kuue klassiga ja enamat pole nagunii mõtet püüelda, sest seinad on ees,” tundis Laur muret ja lisas, et me peame ühiselt panustama sellesse, et noortes usk haridusse vankuma ei lööks. “Me ei tohi kaotsi lasta usku sellesse, et õppimine tasub ära ja igaühel on võimalus. See ei ole üksnes koolide vastutus, see peab olema kogu meie rahva ühine pingutus,” rõhutas ta.

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva eel ärgitas Jarno Laur mõtisklema sellegi üle, mis võiks praegusel ekraanide liigtarbimise ajastul olla koht, kus inimesed saaksid päriselt, ekraaniväliselt üksteisega kohtuda ja suhelda: “Läbi ajaloo on selleks kooskäimise kohaks olnud kirik, kõrts, rahvamaja. Mis võiks selleks kohaks olla Eesti inimestele aastal 2024?”

Laur tõdes, et kui kultuuripealinnana keskendume sel aastal ellujäämise kunstidele, siis rahvana seisame silmitsi vajadusega leida kunste, mis aitavad suurendada elujõudu ja järeltulevat põlve. “Peame leidma kunste, kuidas inimestena hoida endas alles elumõtet, elu-usku ja elust mõnu tundmist - üksinda ja üheskoos, kogukondade ja põlvkondadena," nentis ta.

Üheskoos olemise jõudu ja kaunist pidupäeva meile kõigile. Elagu Eesti!

Uudise foto: Joonas Sisask