„ Õpin õues, tervis põues!"

Traditsiooniline 5. Tartu maakonna tervist edendavate lasteaedade võrgustiku ohutus ja ennetusalane õuesõppe päev sai teoks 28.septembril 2021 Kambja Põhikooli staadionil. Kuigi koroona tegi oma korrektuure, osales kokku  10 linna ja maakonna lasteaeda oma eelkooliealiste rühmaga.

Tegevused toimusid erinevates "tarudes". Iga taru oli üles ehitatud erineval teemal, mida koos lastega läbi arutati. Nii said lapsed teada, mida teha, kui oled mõne koha ära löönud, juhtunud on liiklusõnnetus, metsas kohtad karu, leiad jänkupoja või kui sul on vaja katkiläinud koht kinni siduda. 

 Tegevustarud olid  kavandatud nii, et lapsed saaksid ise läbi arutleda, kellele teatada või abi kutsuda ning lahendusi pakkuda,   kuidas nad käituksid erinevates olukordades. Põnevust lisasid politsei ja veepäästekoerad.  

Erinevad ohuolukordi ning nendes käitumist selgitasid  6.aastastele lastele  MTÜ Tõrvandi Päästeselts, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Punane Rist, Päästeamet, Suukool, Kodutütred ja Jõgeva veepäästekoerad. 

Osalejaid toetasid ja julgustasid  laste sõbrad maskotid Bruno, Lotte, Lõvi Leo, Nublu, Sipsik ja  kohaliku lasteaia Mesimummid. Õuepäeva korraldajas Kambja Lasteaed Mesimumm koostöös maakonna heaolumeeskonna ja  riiklike ennetusstruktuuride esindajatega. 

Maakondliku programmi „Tean ohte ja oskan aidata!“ eesmärgiks on süsteemne lähenemine lastele ja noortele õppekava täiendavate tegevuste näol, et eakohaste tegevustega järjepidevalt õpetada/kinnistada tervislikku mõtteviisi ning oskusi ohuolukordades käitumiseks. Seeläbi omakorda varasest east alates kasvatada kodanikujulgust nii ohuolukordades oskuslikuks käitumiseks kui ka tervist toetava mõtteviisi arendamiseks. Samas on eesmärgiks sihtgrupi mõjuisikute kaasamine ja koolitamine uuenduslike meetodite rakendamiseks ennetusvaldkonna integreerimisel haridusvaldkonda.


Valitsus kiitis heaks rahvastiku tervise arengukava aastani 2030

"Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu ja võimalust ühiskonnaellu panustada kui ka riigi majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.


Valitsus kiitis pärast kabinetinõupidamise arutelu heaks uue rahvastiku tervise arengukava, mis seab eesmärgiks tõsta Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastaid ning vähendada ebavõrdsust tervises.

Arengukava eesmärkide saavutamiseks liigutakse kolme suure sihi – tervist toetavate valikute, tervist toetava keskkonna ja inimkeskse tervishoiu suunas. Tervist toetavad valikud peaksid olema igale inimesele kättesaadavad kogu elukaare vältel sõltumata sissetulekust, elukohast või haridustasemest; inimese elukeskkond peab toetama tervise hoidmist ning tervisesüsteem peab arvestama ja austama inimeste eripärasid ja vajadusi.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rõhutas, et tervise väärtustamisest algab ühiskondlik heaolu laiemalt, kus on oluline roll nii inimestel, ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel kui riigil tervikuna. „Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu ja võimalust ühiskonnaellu panustada kui ka riigi majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust. Oma tervise hoidmiseks saab iga inimene ise väga palju ära teha, kuid niisama oluline on, et ka elukeskkond meie ümber toetaks tervise hoidmist,“ ütles ta. „Et kõigil eestimaalastel oleks võimalikult lihtne teha oma igapäevaelus tervislikke valikuid ning võrdsed võimalused elada täisväärtuslikku ja pikka elu, tuleb ka poliitikameetmete kavandamisel silmas pidada erinevate sihtrühmade vajadusi ning nende tervise mõjutamise võimalusi. Vajame selleks nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori, kogukondade ja kõigi ühiskonnarühmade ühiseid jõupingutusi.“

Eesti inimene kaotab kõige rohkem eluaastaid südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul tervise arengukava järgi prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises.

Arengukava elluviimisega soovitakse saavutada aastaks 2030 mitmete oluliste tervisenäitajate paranemine. Näiteks soovitakse tõsta eeldatavat eluiga meestel enam kui 4 aasta võrra 78 eluaastani ja naistel enam kui aasta võrra 84 eluaastani. Tervena elatud aastaid soovitakse meestel tõsta 8 aasta võrra 62 eluaastani ning naistel 5 aasta võrra 63 eluaastani. Meeste ja naiste oodatava eluea vaheline erinevus ei tohiks olla suurem kui kuus aastat ja tervena elada jäänud aastate vaheline erinevus suurem kui üks aasta. Piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisel seatakse eesmärk, et mitte üheski Eesti maakonnas ei oleks inimeste eeldatav eluiga Eesti keskmisest üle kahe aasta lühem.

Arengukava koostamise käigus on toimunud kohtumised huvigruppide ja partnerite esindajatega, arengukava läbinud avaliku konsultatsiooni, samuti on toimunud kõigis Eesti maakondades maakondlikud arutelupäevad kohalike omavalitsusjuhtide, kogukonnaliidrite ja kohalike tervisemeeskondadega. Kokku on olnud arengukava koostamise protsessi kaasatud esindajaid enam kui 30-st organisatsioonist, teiste hulgas patsientide, arstide, arstitudengite, õdede, psühholoogide ja psühhiaatrite, ettevõtjate ja kaupmeeste, keemiatööstuse, toiduainetööstuse, apteekrite ja proviisorite, terviseedendajate, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajad.

Tutvu dokumendiga siin.

Tervise Arengu instituudi pressiteade

29. september 2021

Kontaktvastuvõtte ja koduvisiite tehti neljandiku võrra vähem kui aasta varem

Varasema aastaga võrreldes vähenes 2020. aastal nii arstide kui õendustöötajate ambulatoorsete kontaktvastuvõttude ja koduvisiitide arv 24 protsenti, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Möödunud aastal registreeriti 7,4 miljonit arsti ja õendustöötaja kontaktvastuvõttu ning koduvisiiti, mida oli veidi üle 2,3 miljoni vähem kui aasta varem.

„Olukord oli uus nii tervishoiuteenuste osutajatele kui patsientidele, kel tuli tekkinud olukorraga kohaneda. Samas oli juba eelnevatel aastatel näha, et inimeste tervisemuresid lahendatakse üha enam distantsilt kasutades tavapäraste kontaktvastuvõttude kõrval telefoni, e-kirja või muid elektroonseid võimalusi,“ selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson.

Arsti kontaktvastuvõtte registreeriti kokku 5,4 miljonit ja koduvisiite veidi üle 17 000, mida oli aasta varasemaga võrreldes vastavalt 25 ja 34 protsenti vähem. Perearsti kontaktvastuvõtte (2 332 197) registreeriti 31 protsenti ja teiste erialade arstide kontaktvastuvõtte (3 103 187) kokku 19 protsenti vähem kui 2019. aastal. Koduvisiite registreeriti perearstide poolt 14 523, mida oli varasemaga võrreldes 35 protsenti vähem ja teiste erialade arstide koduvisiite 2498, mida oli 29 protsenti vähem kui aasta varem.

Õendustöötajate kontaktvastuvõtte registreeriti veidi üle 1,6 miljoni, mis aastaga vähenes 24 protsenti. Koduvisiite registreeriti kokku ligi 390 000, mida varasema aastaga võrreldes oli kuus protsenti vähem. Õendustöötajate koduvisiitidest teevad enamuse koduõed. Varasemast enam registreeriti haiglates ja perearstiabiasutustes töötavate koduõdede koduvisiite, vastavalt 5106 ja 758 koduvisiiti rohkem kui aasta varem.

Külastusi hooldekodudesse, mida peamiselt teevad iseseisvates õendusabiasutustes töötavad koduõed, registreeriti 40 protsenti vähem kui aasta varem. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et alates 2020. aastast rahastab haigekassa õe teenust üldhooldekodus, mistõttu on hooldekodul võimalus pakkuda ise õendusteenust ja õde on igapäevaselt hooldekodu elanikele olemas.

Ämmaemandad tegid 1087 koduvisiiti, mida oli kaks korda enam kui 2019. aastal. Seda mõjutas nii kodusünnitusteenuse laialdasem kasutamine kui ka perearstiabiasutustes, sh tervisekeskustes ämmaemandusabi teenuste laialdasem pakkumine. 2020. aastal kasutati kodusünnitusteenust 51 võrra enam kui aasta varem, kokku sündis kodus 124 last, millest 92 lapse puhul kasutati kodusünnitusteenust, saab välja tuua raseduse infosüsteemi andmetest.

„Möödunud aasta arstide ja õendustöötajate kontaktvastuvõttude ning koduvisiitide langus oli eelkõige tingitud COVID-19 pandeemiast. Peale COVID-19 eriolukorra välja kuulutamist 2020. aasta märtsis suurenes oluliselt küll juba varasemalt kasutusel olnud, kuid mitte nii laiaulatuslikult rakendatud ega reguleeritud tervishoiutöötaja ja patsiendi suhtlus distantsilt. Nii Eestis kui mujal maailmas ei olnud võimalik inimesetel alati konsulteerida arsti-õega silmast-silma vahetult kohtudes ja see andis tõuke kaugvastuvõttude tegemiseks“ selgitas Anderson.

Eesti Haigekaasa andmetel tegid 2020. aastal eriarstid ja õendustöötajad kokku ligi 379 000 kaugvastuvõttu. Perearstiabis nõustati kaks korda enam patsiente telefoni ja e-posti teel kui aasta varem, eelnimetatud nõustamiste maht kasvas 2,6 miljonilt ligi 4 miljonini. Perearsti nõuandetelefoni kõnede arv suurenes 35% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2020.

aastal tehti nõuandetelefonile 316 800 kõnet, mis on ligi 82 150 kõne enam kui 2019. aastal.

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Interaktiivsed graafikud on kättesaadavad arstide ja õendustöötajate kontaktvastuvõttude ja koduvisiitide kohta.


Tervise Arengu instituudi pressiteade   29. september 2021

Hambaravi vastuvõttude arv on aastaga langenud 11%

2020. aastal tehti Eestis kõigil hambaravi erialadel kokku ligi 1,76 miljonit vastuvõttu, ehk ligi 11% vähem kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.

„2020. aasta koroonapandeemia vähendas hambaravi vastuvõttude arvu märgatavalt. Peale 2020. aasta märtsis eriolukorra välja kuulutamist peatati paljudes hambaraviasutustes mõneks ajaks plaaniline töö, tühistati või lükati edasi tavapärased hammaste kontrolli või konsultatsiooni ajad ning suuhügienisti vastuvõtud ja tegeleti mõnda aega peamiselt vaid erakorralist hambaravi vajavate patsientidega. Mõni teenuseosutaja oli suletud mitme kuu vältel,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.

2020. aastal külastas Eesti elanik hambaravi keskmiselt 1,3 korda. Hammaste ravivisiidid moodustasid kõigist hambaravi vastuvõttudest ligi 81% ning nende arv on võrreldes 2019. aastaga püsinud samal tasemel.

2020. aastal külastas hambaarsti kokku 650 170 inimest ning raviti ligi 1,02 miljonit hammast. Võrreldes eelneva aastaga on hambaarsti külastanud inimeste arv vähenenud 7,4% samas kui ravitud hammaste arv on jäänud samale tasemele.

2020. aastal paigaldati 8650 inimesele 14 600 implantaati. Võrreldes eelneva aastaga on implantaate saanud inimeste arv vähenenud 2,4% ning paigaldatud implantaatide arv 3,6%.

Suuhügienisti külastati 2020. aastal 19 267 korda, seda on 33,3% vähem kui eelneval aastal. Laste vastuvõtud moodustasid kõikidest suuhügienistide juurde tehtud vastuvõttudest 9,7%.

Ortodonti külastati 161 345 korral. Seejuures on ortodonti külastanud täiskasvanute ja laste (antud juhul 0–14-aastased) osakaal enam-vähem võrdne. Kokku paigaldati 27 569 ortodontilist aparaati – 10% vähem kui eelneval aastal. 74% paigaldatud ortodontilistest aparaatidest olid suust mitte-eemaldatavad.

2020. aastal tehti kokku 289 357 hambaraviga seonduvat röntgenuuringut, seda on 9,2% vähem kui eelneval aastal. Röntgenuuringutest 54% moodustasid üksikhammaste röntgenid, 39% panoraamröntgenogrammid, 3% kolju külgülesvõtted ja 4% 3D-uuringud.

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis