Valitsus kiitis heaks rahvastiku tervise arengukava aastani 2030

"Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu ja võimalust ühiskonnaellu panustada kui ka riigi majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.


Valitsus kiitis pärast kabinetinõupidamise arutelu heaks uue rahvastiku tervise arengukava, mis seab eesmärgiks tõsta Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastaid ning vähendada ebavõrdsust tervises.

Arengukava eesmärkide saavutamiseks liigutakse kolme suure sihi – tervist toetavate valikute, tervist toetava keskkonna ja inimkeskse tervishoiu suunas. Tervist toetavad valikud peaksid olema igale inimesele kättesaadavad kogu elukaare vältel sõltumata sissetulekust, elukohast või haridustasemest; inimese elukeskkond peab toetama tervise hoidmist ning tervisesüsteem peab arvestama ja austama inimeste eripärasid ja vajadusi.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rõhutas, et tervise väärtustamisest algab ühiskondlik heaolu laiemalt, kus on oluline roll nii inimestel, ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel kui riigil tervikuna. „Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu ja võimalust ühiskonnaellu panustada kui ka riigi majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust. Oma tervise hoidmiseks saab iga inimene ise väga palju ära teha, kuid niisama oluline on, et ka elukeskkond meie ümber toetaks tervise hoidmist,“ ütles ta. „Et kõigil eestimaalastel oleks võimalikult lihtne teha oma igapäevaelus tervislikke valikuid ning võrdsed võimalused elada täisväärtuslikku ja pikka elu, tuleb ka poliitikameetmete kavandamisel silmas pidada erinevate sihtrühmade vajadusi ning nende tervise mõjutamise võimalusi. Vajame selleks nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori, kogukondade ja kõigi ühiskonnarühmade ühiseid jõupingutusi.“

Eesti inimene kaotab kõige rohkem eluaastaid südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul tervise arengukava järgi prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises.

Arengukava elluviimisega soovitakse saavutada aastaks 2030 mitmete oluliste tervisenäitajate paranemine. Näiteks soovitakse tõsta eeldatavat eluiga meestel enam kui 4 aasta võrra 78 eluaastani ja naistel enam kui aasta võrra 84 eluaastani. Tervena elatud aastaid soovitakse meestel tõsta 8 aasta võrra 62 eluaastani ning naistel 5 aasta võrra 63 eluaastani. Meeste ja naiste oodatava eluea vaheline erinevus ei tohiks olla suurem kui kuus aastat ja tervena elada jäänud aastate vaheline erinevus suurem kui üks aasta. Piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisel seatakse eesmärk, et mitte üheski Eesti maakonnas ei oleks inimeste eeldatav eluiga Eesti keskmisest üle kahe aasta lühem.

Arengukava koostamise käigus on toimunud kohtumised huvigruppide ja partnerite esindajatega, arengukava läbinud avaliku konsultatsiooni, samuti on toimunud kõigis Eesti maakondades maakondlikud arutelupäevad kohalike omavalitsusjuhtide, kogukonnaliidrite ja kohalike tervisemeeskondadega. Kokku on olnud arengukava koostamise protsessi kaasatud esindajaid enam kui 30-st organisatsioonist, teiste hulgas patsientide, arstide, arstitudengite, õdede, psühholoogide ja psühhiaatrite, ettevõtjate ja kaupmeeste, keemiatööstuse, toiduainetööstuse, apteekrite ja proviisorite, terviseedendajate, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajad.

Tutvu dokumendiga siin.

TERVISE ARENGU INSTITUUDI PRESSITEADE

3. mai 2021

Statistika: ligi pooled surmadest olid 2020. aastal tingitud vereringeelundite haigustest

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 684 surmajuhtu, mida on 500 rohkem kui aasta varem.

Surmade arvu tõusu üheks põhjuseks oli uue koroonaviiruse levik. COVID-19 põhjustas eelmisel aastal 203 surma.

Veidi alla poole kõikidest surmadest – 7702 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3083 meest ja 4619 naist. Seda on 37 võrra vähem kui aasta tagasi, kui registreeriti 7665 surma vereringeelundite haigustesse.

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3648 inimest, ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tõttu suri 962 inimest – 679 meest ja 283 naist.

Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv kasvas eelmisel aastal 177 võrra. Pahaloomulistesse haigustesse surnute arv vähenes aga 156 võrra. Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv kasvas 507-lt 615-le.

Imikusurmade arv kahanes 21-st 19-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta 1,51-lt 1,45-le.

Suremuskordajad 100 000 elaniku kohta avaldatakse 28. juunil.

Surma põhjuste registri andmed 2020. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: https://bit.ly/32ZpILR