WHO ülemaailmne tubakavaba päev 31.05.2021 kutsub inimesi pühendunult loobuma

Ülemaailmne tubakavaba päev  (World No Tobacco Day) juhib tähelepanu suitsetamise ja teiste nikotiinitoodete tarvitamise tagajärgedele ning kutsub üles inimesi sellest loobuma, tehes seda pühendunult ja sihikindlalt - arvestades olemasolevat Covid-19 viiruse põhjustatud epideemilist olukorda maailmas.

Eestis on viimase 10 aastaga suitsetamise levimus langenud 8 protsenti, siiski näitab viimane uuringuaasta, et langustrend on seiskunud. Igapäevasuitsetajate osakaal on kahe aasta taguse ajaga võrreldes jäänud samale tasemele (17%). Kuigi suitsetamisest loobunud inimeste hulk on suurenenud, ei kajastu see igapäevasuitsetajate vähenemises, mis tähendab, et uusi tubakatarvitajaid tuleb aina juurde.

Üheks põhjuseks, miks meil on palju nikotiinisõltuvuses noori, tuleneb uute nikotiinitoodete pealetungist. „Viimasel ajal avaldatud uuringute tulemustest on näha, et noored täiskasvanud tarvitavad tavasigarettide asemel üha rohkem e-sigarette ja huuletubakat, mis tekitab ja kinnistab nikotiinsõltuvust. 16—24aastaste noorte meeste seas on kasvanud (vähemalt mõni kord kuus) huuletubaka tarvitamine rohkem kui poole võrra“ kommenteerib Tervise Arengu Instituudi terviseriskide ennetamise keskuse vanemspetsialist Anna-Liis Kulpas.

Kui veel 2018. aastal oli huuletubaka kasutajaid selles vanusrühmas 12 protsenti, siis nüüd juba 24 protsenti. Ka 15—16aastaste koolinoorte osas on näha noorte täiskasvanutega sarnast trendi - alternatiivsete toodete tarbimine on kahjuks kogumas populaarsust. E-sigarette on viimase 30 päeva jooksul tarvitanud 17 protsenti poistest ja 12 protsenti tüdrukutest, huuletubaka samad näitajad on vastavalt 17 ja 9 protsenti.

„Kuigi näeme vähenemist sigarettide suitsetamises, annab samal ajal kasvanud e-sigarettide ja huuletubaka kasutamine põhjust muretsemiseks, sest need ei ole tervisele ohutud tooted. Inimese kopsud on tundlikud elundid, millel on organismis elutähtis funktsioon ning erinevate kemikaalide sissehingamine mõjutab nende toimimist. Samuti põhjustab tubaka ja nikotiini imendumine vereringesse läbi suu limaskesta või kopsude, vereringeelundite haigusi ja kahjustab erinevaid elundkondi“ selgitab Anna-Liis Kulpas.

Positiivse muutusena võib välja tuua, et passiivse suitsetamisega kokkupuutuvaid inimesi tööruumides ja avalikes ruumides jääb aina vähemaks. Inimesi, kes viibivaid vähemalt ühe tunni päevas suitsuses ühiskondlikus ruumis on umbes 4 protsenti. Paraku ei saa sama öelda passiivse suitsetamise kohta eluruumides, kus kahjuks on tubakasuitsule eksponeeritud lausa 11 protsenti elanikkonnast.

WHO tubakavaba päev rõhub asjaolule, et praegu oleks kõige mõistlikum aeg tubakast ja nikotiinist täielikult loobuda, arvestades epidemioloogilist olukorda maailmas. Koroonaviirus ründab peamiselt kopse ja tuleb meeles pidada, et kõikide tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine suurendab riski haigestuda. Nii sigaretisuits kui e-sigarettide aerosool põhjustavad hingamisteedes ja kopsukoes rakutasandil erinevaid kahjustusi, mis vähendab kopsude loomulikku võimekust viirustega võitlemisel. Oluline on meeles hoida, et suitsetatavate ja mitte-suitsetatavate toodete tarvitamine suurendab manustamisviiside tõttu nakkusohtu, kuna sellega seoses puudutatakse tihti sõrmedega suu- ja nina limaskesta ning seepärast tuleb olla käte pesemise suhtes väga tähelepanelik.

Uuringutulemused kinnitavad, et nii täiskasvanutele kui ka noortele suunatud ennetustöös tuleb keskenduda mitte ainult suitsetamisest loobumisele, vaid kõigi uudsete tubaka ja nikotiini toodete tarvitamise ennetamisele ja nendest loobumisele.

Rohkem infot tubaka ja nikotiinitoodetest loobumiseks leiab lehelt www.tubakainfo.ee

Edastas:

Valdo Jahilo

avalike suhete juht

Tervise Arengu Instituut

Mob: +372 50 39 531

e-post: valdo.jahilo@tai.ee 

Valitsus kiitis heaks rahvastiku tervise arengukava aastani 2030

"Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu ja võimalust ühiskonnaellu panustada kui ka riigi majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.


Valitsus kiitis pärast kabinetinõupidamise arutelu heaks uue rahvastiku tervise arengukava, mis seab eesmärgiks tõsta Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastaid ning vähendada ebavõrdsust tervises.

Arengukava eesmärkide saavutamiseks liigutakse kolme suure sihi – tervist toetavate valikute, tervist toetava keskkonna ja inimkeskse tervishoiu suunas. Tervist toetavad valikud peaksid olema igale inimesele kättesaadavad kogu elukaare vältel sõltumata sissetulekust, elukohast või haridustasemest; inimese elukeskkond peab toetama tervise hoidmist ning tervisesüsteem peab arvestama ja austama inimeste eripärasid ja vajadusi.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rõhutas, et tervise väärtustamisest algab ühiskondlik heaolu laiemalt, kus on oluline roll nii inimestel, ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel kui riigil tervikuna. „Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu ja võimalust ühiskonnaellu panustada kui ka riigi majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust. Oma tervise hoidmiseks saab iga inimene ise väga palju ära teha, kuid niisama oluline on, et ka elukeskkond meie ümber toetaks tervise hoidmist,“ ütles ta. „Et kõigil eestimaalastel oleks võimalikult lihtne teha oma igapäevaelus tervislikke valikuid ning võrdsed võimalused elada täisväärtuslikku ja pikka elu, tuleb ka poliitikameetmete kavandamisel silmas pidada erinevate sihtrühmade vajadusi ning nende tervise mõjutamise võimalusi. Vajame selleks nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori, kogukondade ja kõigi ühiskonnarühmade ühiseid jõupingutusi.“

Eesti inimene kaotab kõige rohkem eluaastaid südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul tervise arengukava järgi prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises.

Arengukava elluviimisega soovitakse saavutada aastaks 2030 mitmete oluliste tervisenäitajate paranemine. Näiteks soovitakse tõsta eeldatavat eluiga meestel enam kui 4 aasta võrra 78 eluaastani ja naistel enam kui aasta võrra 84 eluaastani. Tervena elatud aastaid soovitakse meestel tõsta 8 aasta võrra 62 eluaastani ning naistel 5 aasta võrra 63 eluaastani. Meeste ja naiste oodatava eluea vaheline erinevus ei tohiks olla suurem kui kuus aastat ja tervena elada jäänud aastate vaheline erinevus suurem kui üks aasta. Piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisel seatakse eesmärk, et mitte üheski Eesti maakonnas ei oleks inimeste eeldatav eluiga Eesti keskmisest üle kahe aasta lühem.

Arengukava koostamise käigus on toimunud kohtumised huvigruppide ja partnerite esindajatega, arengukava läbinud avaliku konsultatsiooni, samuti on toimunud kõigis Eesti maakondades maakondlikud arutelupäevad kohalike omavalitsusjuhtide, kogukonnaliidrite ja kohalike tervisemeeskondadega. Kokku on olnud arengukava koostamise protsessi kaasatud esindajaid enam kui 30-st organisatsioonist, teiste hulgas patsientide, arstide, arstitudengite, õdede, psühholoogide ja psühhiaatrite, ettevõtjate ja kaupmeeste, keemiatööstuse, toiduainetööstuse, apteekrite ja proviisorite, terviseedendajate, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajad.

Tutvu dokumendiga siin.

TERVISE ARENGU INSTITUUDI PRESSITEADE

3. mai 2021

Statistika: ligi pooled surmadest olid 2020. aastal tingitud vereringeelundite haigustest

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 684 surmajuhtu, mida on 500 rohkem kui aasta varem.

Surmade arvu tõusu üheks põhjuseks oli uue koroonaviiruse levik. COVID-19 põhjustas eelmisel aastal 203 surma.

Veidi alla poole kõikidest surmadest – 7702 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3083 meest ja 4619 naist. Seda on 37 võrra vähem kui aasta tagasi, kui registreeriti 7665 surma vereringeelundite haigustesse.

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3648 inimest, ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tõttu suri 962 inimest – 679 meest ja 283 naist.

Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv kasvas eelmisel aastal 177 võrra. Pahaloomulistesse haigustesse surnute arv vähenes aga 156 võrra. Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv kasvas 507-lt 615-le.

Imikusurmade arv kahanes 21-st 19-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta 1,51-lt 1,45-le.

Suremuskordajad 100 000 elaniku kohta avaldatakse 28. juunil.

Surma põhjuste registri andmed 2020. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: https://bit.ly/32ZpILR