Planeeritav ajakava 2022-2023


Kohtumised 8.-11.11.2022

Omavalitsuste juhtmeeskonna ülesanne on kaasata kohtumisele kohalikud kogukonnaliikmed ja spetsialistid, et valitud väljakutsetele hakata võimalikke lahendusi otsima (nt millised kultuuriinimesed, loomeettevõtjad, turismitegijad, noortekeskuste inimesed, keskkonnaorganisatsioonid, õpetajad jne). Kokku võiks igas omavalitsuses sõltuvalt väljakutsete arvust olla kaasatud ideestamiskohtumisele 10-15 inimest.

Mis on kohtumise tulemuseks?
Ideestamiskohtumisel püüame leida võimalikult erinevaid lähenemisnurki teie sõnastatud väljakutse lahendamiseks. Kokku loodame leida igale väljakutsele 4-5 erinevat võimalikku lahendust. Kui väljakutseid on rohkem kui üks, siis kokku võib tulla ca 10-15 eri lahendust. Kohapeal teeme ka esimesed valikud, millega tasub edasi minna ja millega mitte.

Mis edasi saab?
Novembri jooksul soovime võimalikke ideid pisut laiemas ringis valideerida ehk saada teada, kas tegijatel ja sihtgruppidel on huvi selliste ideedega kaasa minemiseks. Aasta lõpuks ootame igast omavalitsusest maksimaalselt kolme ideed (kas siis ühele ja samale väljakutsele või erinevatele), millega on valmisolek edasi töötada. Seejärel valime projekti ekspertidega välja kokku kuni 12 ideed (üks igast omavalitsusest ning lisaks kuni viis täiendavalt), mis pääsevad jaanuari lõpus toimuvale häkatonile.

Avakohtumine 27.09.2022

Esimesel kohtumisel toimus väike ajurünnak mille käigus kõigi omavalitsuste meeskonnad tõid välja esmased väljakutsed. Võtsime kodutööks need märksõnad kui tööversiooni kaasa.

Tartu vald
·         puudub teadmine, mida inimesed tahavad
·         suur linnalähedane piirkond, soodvevaheline piirkond, hõre asustus
·         pole ruumi, kuid on palju ruumi - ruumid ehk isegi on, kuid pole kasutust
·         üldist identiteeti kandev narratiiv - ehk võiks olla mäng? Huvitavad on need asjad, mis sisaldavad juba alguses sõna “mäng” - kultuur peaks olema selline, et kõik oleks mäng

Luunja vald
·         pakkumine tittedele ja eakatele mõistlikum, mitte tervele elukaarele. Mida võiksime teha, mida Tartus teha ei saa?
·         Emajõe-Suursoo Keskus
·         Emajõgi ja võrgustumine
·         Kavastu parv
·         Pärandkultuuri programm Tartu 2024 juures
·         puuduvad söögikohad

Kambja vald
·         ühtse juhtimise puudumine, üldine süsteemitus
·         Kultuurimutter - haridus, teater - iga tahk on olemas, on vaja ühtseks siduda - koolid, eri põlvkonnad
·         ruumid on, aga ei kasutata

Peipsiääre vald
·         kogukonnad endiselt lahus, hajasustes, kogukonna ühtset tunnet vähe
·         madal aktiivsus
·         keelebarjäärid, venekeelsed kogukonnad, oma väärtuste ja arusaamistega, vanausulised, Kodavere keele ja pärimuse säilitamine
·         Alatskivi looduskeskus ja Kallaste hoones - on väljasurnud linn.

Kastre vald
·         killustunud kogukonnad, puudub narratiivne identiteet
·         alakasutatud loodus, potentsiaaliga koht - pole partnerit
·         puudu söögikohad, majutus
·         kultuuri ja hariduse halb koostöö - kuidas tõhustada?
·         järelkasvu probleem, kaadriliikuvus - sädeinimesed on väsinud
·         paar vahvat hoonet, kus on väga vähe inimesi

Nõo vald
·         tühjad kultuuriväärtusega hooned
·         noored ja kultuurikorraldus - võiks olla laiem kui ühes vallas
·         mobiilne kultuurikorraldus - minna huviringidega lastele lähemale mingi konteineriga

Elva vald
·         kultuurijuhtide nõrk motiveeritus teha koostööd
·         kultuur piirkonnas ei võrdu kultuurimaja piirkonnas
·         mitteformaalse ja formaalse õppe integreerimine - ka rahvakultuuri viimine õppekavasse (n: rahvatants)
·         kogukonna eestvedajate võimestamine, järelkasvu pole
·         klassikaliste lauluväljakute tulevik
·         kultuuripärandi digitaliseerimine
·         Võrtsjärv ja Emajõgi